“Meid poleks üldse olnud”

Möödunud nädalal õnnestus mul külastada Metsa-Kaerassaare talu perepoega Paul Lättemäe’d. Rääkisime õige mitmetel teemadel aga muu hulgas jutustas Paul mulle paar põnevat seika seoses metsavendadendadega pärastsõjajärgsel ajal selles üksildases Endla nurgas Kaerassaares, kus tema vanemad elasid. Palju selles loos on tõtt, ei oskaks ilmselt Paulgi täie kindlusega öelda, sest tema kuulis seda oma vanemate käest. “Meid poleks üldse olnud”

“Metsavendluse tõus küüditamise järel”

Sain hiljuti mailitsi kaks linki. Need viitasid pdf failidele Koeru kandi metsavendadest, nimeliselt Metsanurga külast Räägumetsa talust pärit Johannes ja Arnold Lindermannile. Mul ei õnnestunud leida Riigiarhiivi kodulehelt näitust ennast ja seepärast piirdun autoriõigusele viidates eeltooduga. Laadisin mõlemad failid üles oma serveriruumi ja lähemalt võite nendega tutvude klikkides allolevatele piltidele. Metsavendadest olen selles ajaveebis kirjutanud “Metsavendluse tõus küüditamise järel”

Uustalu talu Vahukülas

Tegin täna väikese tiiru kodukandis ja külastasin Koidu-Ellavere külas Asta Vanatalu. Asta õepoeg Vello oli omal ajal väga heas läbisaamises minu isaga, sealt see idee. Asta on tegelikult pärit Vahuküla külast Uustalu talust. Selline talu jäi allikate lähedusse ja ma pakun alltoodud 1946 aasta salajasel venelaste sõjaväekaardil välja ka talu võimaliku asukoha.

Hülss

Keldrit kaevates leidsin sealt ühe padruni hülsi. Kuna ma pole suurem asi tulirelvade spets, ei oska ma öelda, millega täpselt on tegu. Uskuda tahaks, et tegemist on vintpüssi padruni omaga. Sest asus ju II MS ajal siin Nipi kõrsil venelaste õhuvaatluspost, mida metsavennad 7. juulil 1941 rünnata otsustasid. Äkki on see kest just selle rünnaku Hülss

Vahuküla punkri hävitamine

Minu vanaema vend Ernst Mänd oli metsavend. Nii palju kui ma olen aru saanud, varjas ta ennast mobilisatsiooni eest. Juttu on olnud ka tema olemisest koos teiste metsavendadega Vahuküla lähedal punkris. Osaledes hiljuti Koeru Kultuurimajas toimunud 1949. a. märtsiküüditamise aastapäeval, näitas tädi mulle seasel kirjanduselaual Rakke Muuseumist pärit pakki dokumentide koopiaid, mis käsitlesid lähemalt mõningaid Vahuküla punkri hävitamine