Personalausweis

Vahelduseks üks vana dokument, mis ei kujuta endast midagi enamat kui Väinjärve vallavalitsuse poolt väljastatud kakskeelset isikutunnistust Alfred Bremet’ile. Isikutunnistus on väljastatud poolenisti saksakeelsena 21. augustil 1941, mis tähendab, et kuigi suvesõda pole veel kogu Eesti jaoks läbi, on Koeru “vabastatud” ning vallavalitsus toimib. Isikutunnistus on väljastatud Alfred Jakopi poeg Bremetile (s. 1906 Udeval). Bremetite Personalausweis

Lahu algkooli lõputunnistus 1941

Ülalolev foto on pärit vanade fotode keskkonnast vanadpildid.net. Tegemist on Lahu koolimajaga aastal 1935 ning Antti Ilomets kommenteeris fotot järgmiselt: See on kindlasti Lahu algkooli hoone. Minu isa Jaak Ilomets oli siin koolijuhatajaks aastatel 1938.-1940. Siis valmis uus koolimaja Kõpstale ja kool kolis sinna. See maja jäi tühjaks. Hiljem elas siin Mihkel Petron. Olen ka Lahu algkooli lõputunnistus 1941

Põnev kiri

Hiljaaegu õnnestus mul tänu Ahtole omandada fotol olevad esemed. Martin Öömanni imekaunis taluvaade ja Kapu postitemplitega ümbrik koos selles oleva kirjaga seltsimees Gustav Koov’ile. Foto on juba üles laetud vanadpildid.net keskkonda, ümbrikust ja selle sisust teen juttu allpool.

MÄLESTUSED: Heino Piigert saatusest

Olen Nahkanuia ajaveebis kirjutanud pika postituse Metsanurga külast pärit Herbert Jakovitsist, kes hukati hävituspataljoni poolt 1941 aasta suvel. Temaga koos lasti maha veel vähemalt üks teinegi Norra küla elanik, kohaliku koolijuhataja Heinrich Piigerti poeg Heino. Sellest traagilisest juhtumist on väga vähe räägitud ja kirjutatud, mistõttu olen tänulik iga infokillu eest, mis aitab paremini mõista toimunut ning MÄLESTUSED: Heino Piigert saatusest

Herbert Jakovits

Juba ammu sattus minu kätte üks pakk albumeid ning nendega koos killuke kirjavahetust, milles esines sagedasti Herbert Jakovitsi nimi. Albumite ja kirjavahetuse omanik teadis lisada, et Herberti saatus oli kurb ning ta tapeti julmalt noorena II maailmasõja sündmuste käigus siinsamas Koeru ligidal. Olen püüdnud kaua aega tagajärjetult teada saada, mis Herbertiga juhtus aga millegipärast ei Herbert Jakovits

Hülss

Keldrit kaevates leidsin sealt ühe padruni hülsi. Kuna ma pole suurem asi tulirelvade spets, ei oska ma öelda, millega täpselt on tegu. Uskuda tahaks, et tegemist on vintpüssi padruni omaga. Sest asus ju II MS ajal siin Nipi kõrsil venelaste õhuvaatluspost, mida metsavennad 7. juulil 1941 rünnata otsustasid. Äkki on see kest just selle rünnaku Hülss