MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – XIII osa

Jätkan kangekaelselt Arved Piiroja mälestuste avaldamist, mida pärast allolevat lõiku jagub veel üheks pikemaks postituseks. Mõned lugejad on andnud märku, et neile ei paku mälestuste rubriik mingit huvi. Ei peagi. Isiklikult minul on põnev leida mälestustest kirjeldusi olukordadest või inimestest, mida klassikalises ajalookäsitluses ei kohta. Näiteks seekord mainib Arved Pilu talu, mille ääremaadel olevat kunagi MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – XIII osa

MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – XII osa

Oleme sel suvel ratastega Väinjärve ääres ja Ervital käinud häbiväärselt vähe, ainult mõned korrad. Kas on ilm liiga kuum, tee tolmune ja pikk või lapsed unised – põhjuse leiab alati. Et veel kuuskümmend aastat tagasi ja kindlasti hiljemgi käidi rattaga Tallinnast koju võib olukorras, kus sõiduauto seisab stardivalmilt hoovis, päris ära ununeda. Seekordne lõik Arved MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – XII osa

MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – X osa

Jätkuvad Arved Piiroja mälestused. Millised olid kooliolud Aruküla täienduskoolis 1935-36. aastal? Sellest ja veel mitmel muul seotud teemal seekord juttu tulebki. “Sügisel tuli aga suur mure, et mida ma edasi tegema hakkan. Tahtsin nii väga edasi õppima minna, aga koolimaksud olid kõrged. Algul mõtlesin Jänedale põllutöökooli minna, sest seal käis üks naaberküla poiss ja ta MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – X osa

MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – IX osa

Eestimaale on jõudnud suvi. Seekordses katkendis Arved Piiroja mälestustest tuleb juttu suvest kolmveerand sajandit tagasi. Kui tänapäeval on lastel suvel aega küllaga aga tegevust vähe, selliseid muresid omal ajal lahendama ei pidanud. Kool läbi, võtsid suurema osa ajast talutööd. Kuid õnneks mitte kogu vaba aeg ei kulunud vanemaid aidates. Pisut tegeldi näiteks sportimisega ning ootuspäraselt MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – IX osa

MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – VIII osa

Seekordset osa Arved Piiroja mälestustest on raske ühe nimetaja all kokku võtta. Juttu tuleb erinevatel teemadel. Äratundmisrõõmu jagub siiski küllaldaselt ka seekord. Kaklused kooli lõpupeol või lihtsalt peol, tühjade pudelite korjamine pärast pidu, majandussurutis. Lühidalt kirjeldab Arved ka Koerut ja kalamehed võivad kõrva taha panna “uue” kala püüdmise mooduse – kaikaga vastu jääd tagudes kala MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – VIII osa

MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – VII osa

Külaelu pole kunagi olnud üksluine kui rääkida inimestest. Kuna neid elab maal vähem kui linnas, torkavad äärmused paremini silma ja jäävad meelde. Seekordses katkendis meenutab Arved oma küla (st. Väinjärve) inimesi. Joodikuid ja pillimehi, kiidukukkesid ja tõsiseid tööinimesi. Seda on lõbus lugeda ning samas tuletab see mulle meelde tänapäeva. Inimloomus pole selle mõnekümne aasta jooksul MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – VII osa