Peaksin olema pikast tagasisõidust läbi Euroopa välja puhanud aga pole mitte. Koju jõudsin teisipäeva hommikul vastu kolmapäeva kell 4. Kui poleks olnud äia, oleksin ennast ilmselt surnuks sõitnud, sest teel Pärnust Koeru läks pärismaailm unemaailmaga ikka korduvalt sassi. Korra tabasin ennast äia jutu peale sihukest jama suust välja ajamas, et hoia. Mida öelda pika tagasisõidu … Hea on olla oodatud