Positiivne tagasiside

Vahelduseks üks positiivne kiri Nahkanuia ajaveebi ja vanadpildid.net keskkonna külastajalt. Oi kuidas mulle meeldib selliseid kirju saada! Raske on leida veel paremat stiimulit asjade tegemiseks kui selline siiras tänu! Aitäh! Tere! Tore on Teilt tagasisidet saada. Nahkanuia ajaveebi leidsin juhuslikult ja mõistagi tekitas see rõõmsat ja armsat nostalgiat. Minu suvine lapsepõlvemaa oli Rõhul. [—] Kõik Positiivne tagasiside

Minu eredaim “jõulumälestus”

Juhtusin lugema üht hiljutist Maalehte, kus läbi numbri rääkisid inimesed oma erilistest jõuludest. Lugesin neid lugusid, millest mõned olid päris mõnusad ja hästi kirjutatud ning sorisin samaaegselt oma mälus. Mõtlesin, mida minul oleks olnud pakkuda kui keegi küsinuks minult eredaima isikliku jõulumälestuse kohta. Tunnistan ausalt, et jõuludest pole mul ühtki mälestust, rääkimata eredaimast aga on Minu eredaim “jõulumälestus”

MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – XIII osa

Jätkan kangekaelselt Arved Piiroja mälestuste avaldamist, mida pärast allolevat lõiku jagub veel üheks pikemaks postituseks. Mõned lugejad on andnud märku, et neile ei paku mälestuste rubriik mingit huvi. Ei peagi. Isiklikult minul on põnev leida mälestustest kirjeldusi olukordadest või inimestest, mida klassikalises ajalookäsitluses ei kohta. Näiteks seekord mainib Arved Pilu talu, mille ääremaadel olevat kunagi MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – XIII osa

“Meid poleks üldse olnud”

Möödunud nädalal õnnestus mul külastada Metsa-Kaerassaare talu perepoega Paul Lättemäe’d. Rääkisime õige mitmetel teemadel aga muu hulgas jutustas Paul mulle paar põnevat seika seoses metsavendadendadega pärastsõjajärgsel ajal selles üksildases Endla nurgas Kaerassaares, kus tema vanemad elasid. Palju selles loos on tõtt, ei oskaks ilmselt Paulgi täie kindlusega öelda, sest tema kuulis seda oma vanemate käest. “Meid poleks üldse olnud”

MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – XII osa

Oleme sel suvel ratastega Väinjärve ääres ja Ervital käinud häbiväärselt vähe, ainult mõned korrad. Kas on ilm liiga kuum, tee tolmune ja pikk või lapsed unised – põhjuse leiab alati. Et veel kuuskümmend aastat tagasi ja kindlasti hiljemgi käidi rattaga Tallinnast koju võib olukorras, kus sõiduauto seisab stardivalmilt hoovis, päris ära ununeda. Seekordne lõik Arved MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – XII osa