Jätkuvad Arved Piiroja mälestused. Millised olid kooliolud Aruküla täienduskoolis 1935-36. aastal? Sellest ja veel mitmel muul seotud teemal seekord juttu tulebki. “Sügisel tuli aga suur mure, et mida ma edasi tegema hakkan. Tahtsin nii väga edasi õppima minna, aga koolimaksud olid kõrged. Algul mõtlesin Jänedale põllutöökooli minna, sest seal käis üks naaberküla poiss ja ta … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – X osa
Eestimaale on jõudnud suvi. Seekordses katkendis Arved Piiroja mälestustest tuleb juttu suvest kolmveerand sajandit tagasi. Kui tänapäeval on lastel suvel aega küllaga aga tegevust vähe, selliseid muresid omal ajal lahendama ei pidanud. Kool läbi, võtsid suurema osa ajast talutööd. Kuid õnneks mitte kogu vaba aeg ei kulunud vanemaid aidates. Pisut tegeldi näiteks sportimisega ning ootuspäraselt … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – IX osa
Seekordset osa Arved Piiroja mälestustest on raske ühe nimetaja all kokku võtta. Juttu tuleb erinevatel teemadel. Äratundmisrõõmu jagub siiski küllaldaselt ka seekord. Kaklused kooli lõpupeol või lihtsalt peol, tühjade pudelite korjamine pärast pidu, majandussurutis. Lühidalt kirjeldab Arved ka Koerut ja kalamehed võivad kõrva taha panna “uue” kala püüdmise mooduse – kaikaga vastu jääd tagudes kala … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – VIII osa
Külaelu pole kunagi olnud üksluine kui rääkida inimestest. Kuna neid elab maal vähem kui linnas, torkavad äärmused paremini silma ja jäävad meelde. Seekordses katkendis meenutab Arved oma küla (st. Väinjärve) inimesi. Joodikuid ja pillimehi, kiidukukkesid ja tõsiseid tööinimesi. Seda on lõbus lugeda ning samas tuletab see mulle meelde tänapäeva. Inimloomus pole selle mõnekümne aasta jooksul … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – VII osa
Jalgratas, muusikakeskus ja ülikond on tänapäeval tarbeesemed, mille ostmiseks ei pea enam savist hoiupõrsast katki lööma. Siis ongi hea endale meelde tuletada, et see pole olnud mitte alati nii. Millega võrrelda tänapäeval lehma, mis omal andis suure osa pere toiduainete vajadusest ja miks mitte ka sissetulekust? Kui hobune võiks võrduda autoga, kas lehm võiks olla … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – VI osa
Taluelu koosneb peamiselt talutöödest. Et see nii oli, annab tunnistust ka käesolev katkend Arved Piiroja mälestustest oma kodutalus Kasemetsal, Väinjärve külas. Loomade köietamine, aiatööd, niitmine, turba lõikamine ja talu eest väljas olemine vilja masindamisel olid ainult mõned tööd. Kuidas see kõik toimus on mälestustes kenasti kirjas. Kõige selle juures tuli oma esimesi tenniseid oodata aastaid … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – V osa
Mis toimus Väinjärve küla Kasemetsa talus ja selle rahvaga aastal1928? Muuseas tuleb juttu Eesti Vabariigi 10. aastapäevast. Rahvast olevat olnud Koerus nõnda palju, et osa sünnipäevalisi jäi lausa kiriku ukse taha. Huvitav oleks ka teada kust oli pärit Arvedi mälestustes mainitud rehepeksugarnituur! Üks selline oli tollal olemas Vardja veskitalu peremehel August Ehrenbuch’il. Tõnis Avarmaa sõnade … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – IV osa
Seekordne katkend Arved Piiroja mälestustest keskendub peamiselt oma maja ehitamisele 1926. aasta suvel. Sel ajal ehitati palju asundustalusid ning on huvitav lugeda kuidas asjad toona käisid: kes ja mida ehitas. Kuigi suurem osa sajandi alguses ehitatud hooneid tundub tänapäeval majaehituse musternäidistena, selgub, et probleeme ehitustööde kvaliteediga oli juba siis. Põnevad on ka kirjeldused naiste töödest … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – III osa
