Väinjärvelt pärit Arved Piiroja mälestused jätkuvad (loe I osa). Seekord tuleb juttu külapoest ja sellest mida lapsed sealt ihkasid, maa jagamisest pärast Vabadussõda, pisut 1924. aasta mässust aga peamiselt ettevalmistustest oma maja ehitamiseks. “Suvel muutusid mängumaad ja –kohad, sest suuremad lapsed pidid vanemaid aitama igal pool, kus jõud üle käis. Eks võeti ka väiksemaid lapsi … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – II osa
Olen siin Nahkanuia ajaveebis juba avaldanud mõningaid mälestusi. Näiteks oma vanaema Ilse Adramus mälestused aga ka killukesi Tõnis Avarmaa omadest. Tänu Maaritile saan ma pakkuda tema vanaisa Arved Piiroja soravas vormis mälestusi lapsepõlvest Väinjärve mõisas ja külas. Avaldan selle lõikudena, et tekst ei veniks liiga pikaks ja huvi jaguks kauemaks! Aitäh Maaritile! Esimeses osas tuleb … MÄLESTUSED: Arved Piiroja elulugu – I osa
Võlingi talu Jõekülas ostsid 1905 aastal Jakob ja Juuli Perkmann. Nende varasem elukoht oli Liusveres, kus Jakob pidas mõisa metsniku ametit. Talu omandamine Norra mõisa all sai võimalikuks tänu asjaolule, et mõisnik müüs maha mõsiavalduste ääres paiknevaid maatükke. Võlingi näol ei olnud tegemist uudismaaga vaid vana talukohaga, kus olid olemas ka hooned – ait, küün, … Võlingi, Käpa ja Kitse talud
Mul õnnestus täna väisata taaskord Rakke Muuseumit. Plaanis oli skaneerida omaaegsete Rakke kooliõpilaste poolt kirjapandud mälestused Nahkanuia ja Rõhu külade talude kohta. Samal ajal kui mina neid materjale arvutisse toimetasin, tõi muuseumi juhataja Antti Ilomets mulle kaks kirjandit, mille sisuks Preedi mõisa elu-olu. Postitangi siinkohal ühe neist, selle mille autoriks on Maide Kesküla, tollal Rakke … Preedi mõisa moonakanaise mälestusi
Avaldan seekord siin ühe väljavõtte, mille sain Tõnis Avarmaa kirjatööst “Ühe küla lugu. Nahkanuia.” Selle on kirja pannud “Vardja peretütar Õie” Kiil (sünd. Ehrenbusch 1932. a.) ja nagu võib arvata, räägib ta Vardja rahvast ja talust. Ehrenbusch’ide lugu See sündmus oli väga ammu. 1942 ((Tundub, et siin veab kirjutajat mälu alt. Tegemist pidi olema 1941 aasta suvega.)) … MÄLESTUSED: Ehrenbusch’ide lugu
Endel Lillemaa on sündinud Silmsi külas, Lepiku talus. Tema isa Gustas Lillemaa oli seal pooleteramees. Talu maad laiusid kokku 4 hektaril ja koosnesid 11-st väiksemast maatükist. Lembitu isal seda talu osta ei õnnestunud, sest kuigi vald korraldas igal aastal enampakkumise, ajasid külamehed hinna kõrgeks. Lõpuks võttis riik rendimaa ära ja neil tuli elamiseks uus koht … Endel Lillemaa
