Esmaspäeval märkasime Matildel väikese varba peal ühte pisikest punni. Arvasin esialgu, et tegemist on sääsehammustusega. Kui järgmisel päeval teise jala suure varba peale oli neid veel kolm lisandunud, siis ega ma oma arvamust ei muutnud. Need olid väga sarnased “kellegi” hammustusele. Ühe käe peale ilmus neid kaks ja juba nägid nad välja pigem villid kui punnid. Lisaks need punetasid ja sügelesid.
Kolmapäeval, kui olin Mattise kooli viinud, sõitsime Matildega Paidesse arsti juurde. Sel hetkel ma isegi ei teadnud, kas meie arst võtab vastu või mitte. Lootsin, et ehk ta meid ukse tagant tagasi ikka ei saada. Helistasin ning selgus, et arsti ei olegi, kuid õde lubas lahkelt kirjutada saatekirja polikliinikusse lastearsti vastuvõtule.
Lastearst vaatas Matilde üle ja ütles, et midagi hullu ei ole aga tegemist siiski viirusliku haigusega ja tõenäoliselt on see ka nakkav, ehk siis Matilde on selle kusagilt kellegi käest saanud (lasteaiast näiteks arvas ta, kuna Paides pidavat ühes lasteaias see sees olema). Kui need villitaolised punnid katki lähevad, kandub sealt seest tulev vedelik edasi mööda keha ja tekitab uue punni, jne. Lisaks tehti ka vereproov, mille vastus näitas kõrget setet veres. See number oli 29, kui lubatud on 20. Ühesõnaga liiga kõrge (kuigi Matildel on kord olnud see ka 60). See omakorda viitab põletikule kehas. Millest see, tekkis ka arstil küsimus? Palavikku ei ole, küll aga kerge nohu.
Arst kirjutas retsepti ühele salvile (Fucidin), mida määrida punnidele, lisaks veel tupsutada terveid punne briljantrohelisega. Oleme seda sama salvi/kreemi ka varem kasutanud ja tõesti see parandab üpris hästi. Pidavat tervele perele ära kuluma. Hea kui kodus olemas on, midagi halba see rohi igatahes ei tee. Paluti ka mõned päevad lasteaiast eemal olla, et laps terveneks ja midagi teistele lastele edasi ei kannaks. See võimalus on ju täiesti olemas.
Tänaseks rohkem punne juurde ei ole tulnud, mistõttu antibiootikumiravi meile peale ei pandud. Ja esmaspäeval võime uuesti lasteaeda minna.
Samal päeval Paidest tagasi tulles võtsime Mattise kooli juurest peale, kes oli esimest korda olnud pikapäevarühmas. Tuju oli tal hea, kuigi kurtis väsimust ja seljavalu. Lohutasin, et see on kindlasti koolipäevadest ning seljavalu ehk kehalise kasvatuse tundidest. Ikkagi hoopis teistmoodi liikumine kui kodus niisama ümber maja trallides.
Kodus aga kaebas ta juba peavalu. Ta oli üle keha kuum ja kraadiklaas näitas 38,5 kraadi palavikku. Peavalu oli tingitud tõenäoliselt kõrgest palavikust, mis aina tõusis. Peagi oli see 39 ning ühel hetkel nägin ma last diivanil, siis juba põrandal aelemas ja lõpuks magamistoas suures voodis. Nii paha oli tal olla, et ühe koha peal paigal ei suutnud olla. Ta jõi palju, mis on väga hea ja rohudki võttis kenasti sisse. Viinasokid jalas jäi ta kella 6 paiku magama. Kell 8 ärkas ja küsis, et kas hommik on juba käes. Mattis lootis, et üles tõustes on tal parem, sest ka magada oli paha. Aga hommikuni oli veel palju, palju aega.
Vahetasime higistamisest läbimärja särgi teise vastu ning magama ta uuesti jäigi. Suurde tuppa tagasi tulles magas Matilde tugitoolis kaminatule paistel ning talle pakkusid seltsi kaks kassi, kellest üks magas nukuvankris ja teine tema kõrval nuku turvahällis. Ilmselt oli soojus see, mis kõigile kolmele rahustavalt mõjus ning nad magama jäid. Nii et tõotas tulla vaba õhtupoolik. Tegin tassi piparmünditeed ning seadsin end Meeleheitel koduperenaisi vaatama. Palju ma seda vaatasin, ma ei tea aga ärkasin kell 12 öösel selle peale, kui üks kassidest kraapis ust, et õue saada.
Öö möödus rahulikult. Mattisel hullemaks ei läinud ning hommikul ärkasime 6.30, ilmselt oli uni täis magatud. Mattisel oli juba nii hea olla, et tahtis kooli minna. Tunni pärast kraadides oli aga palavik tõusnud 38-ni ja kojujäämine oli kindel. Päeva jooksul kulus meil kaks liitrit sooja piima, et teha kakaod ja juua seda ka meega. See sobis lastele hästi. Õhtuhakul ütles Mattis, et tal kurk valutab ja neelata ei saa. Viin veega pooleks kõri peale, soe jook ja teki alla. Kuna oli palavik, siis jalavanni teha ei saanud, kuigi see asi on aidanud alati, kui vähegi keegi külmetanud on.
Täna, reede hommikul on veel väike palavik, kerge kurguvalu aga tundub, et tervis hakkab tagasi tulema. Igal juhul oleme ka täna kodus ja nädalavahetusel saab veel ravida, et siis ka Mattis esmaspäeval kooli saaks. Ta ise tahab seda ja vaatamata oma haigusele ja halvale enesetundele on ta kenasti järgmise päeva tundideks ära õppinud.
Loodame, et ka nii läheb ja mõnda aega suudame haigustest eemale hoida. Kuidas, ma küll veel päris täpselt ei tea?
1 kommentaar
Näiteks minul pole möödnud aastatki koolis, mil ma septembri esimesel või teisel nädalal ei haigestuks. Eks sellele aitab kaasa üsna suur keskkonna muutus ja uued pisikud. Ei pääsenud sellest ka tänavu, viskas palaviku üles ja kurk oli üle mõistuse valus. Ibuprofen ja soe jook said sellest õnneks 3 päevaga jagu. Eks oleneb ka inimesest, igatahes edu paranemisel!