Täna oli üsna töine päev kõikvõimalike tegemiste poolest. Hommik algas nagu tavapäraselt Mattise kooli viimisega. Ta püüdis mind küll igasuguste põhjustega veenda selles, miks ta ei peaks täna kooli minema aga mina kohusetundliku vanemana ei langenud muidugi lõksu. Kell 9 olime Matildega juba väljas ja meie kohutavalt must auto sai vähemalt seestpoolt korraliku puhastuse osaliseks. Riputasime päikese kätte esimese masinatäie pesu, mis kenasti tuule käes lehvides oli kuiv juba mõne aja pärast. Aeg oli teise masinatäie käes. Pühkisime ära sauna esise trepi, mis oli esmaspäevasest pesakastide tegemisest ikka veel saepurune. Matilde toimetas veidi aega Truuperi juures ja 11 paiku olime korraks toas tagasi.
Tolmuimejaga toad puhtaks, ahi küdema, köök ettevalmistatud homseks mööbli ülespanekuks, mõned tähtsad toimingud arvuti taga ja õue. Suutsin linti võtta ka ühe laulujupikese Matildelt aga siia üles panna ma seda ise ei oska (ehk Marko aitab). Algne plaan oli küll Mattisele 12 paiku järele minna kuid kuna ta otsustas sõbra juurde jääda siis lükkus minek edasi. Seega olime Matildega aias ning riisusime, korjasime muru seest kokku sinna talve jooksul “tekkinud” kivid, kühveldasime saepuru, võitlesime mesilaste ja tugeva tuulega. Minu kokkuriisutud lehed lendasid mõnuga mööda õue taas laiali.
Võib öelda küll, et meie aed on üsna puhas ja silmale hea vaadata. Sügisel maha jäänud üksikud lehed ja oksad on kokku korjatud, rehaga kergelt murupind üle käidud, lumi enamasti sulanud aga palju on veel teha. Mõnel aga päris nii hästi pole läinud nagu aru sain paarist tuttavast, kellega täna rääkima juhtusin. Paide pidi olema lumme mattunud ja naaberküla rahvas uppuvat mutta. Meie uksetagune näeb hetkel küll välja nagu mustlaslaager, sest rippumas on seal mitu paari Marko tööpükse ja trepiastmel seismas rida saapaid, mille all kena kogus savi-muda segu. Niipalju siiski maapind märg on, et riietele/jalanõudele oma jälje jätab. Tuppa ma nendega kedagi ei lase ja peale igat korda kasutamist pole nagu eriti mõtet neid pesta ka. Kui mudakoorik enam pükse jalga ei lase panna, eks siis peseme.
Mõtlesingi koostada väikese plaani nädalavahetuseks, mida kõike tegema peaks. Ideid on palju aga aega nende teostamiseks jääb ilmselt väheseks. Tahaks õunapuid lõikama hakata, aknad ära pesta, saunamaja seest ära koristada, panna kokku Nahkanuia taaskasutusse minevad riided/jalanõud, koristada ait ja kuur, tuua metsa alt sinililli ja istutada majale lähemale. Väikeste puude istutamiseks on vist aeg veel varajane, maapindki ju veel külmunud. Kompostihunniku peaks läbi kaevama, mutimullahunnikud laiali riisuma, midagi head süüa tegema ja jooksmas käima.
Eile sai peale pikka talve esimest korda rattaga sõita. Mattis enda omaga ja mina enda omaga, kus siis Matilde minu seljataga toolis istus. Mu ratas on nii roostes, et isegi siisnsamas küla vahel oli piinlik sellega sõita. Kõik ragises ja krigises, lisaks oli tühi ka tagumise ratta kumm. Peab kiiremas korras hooldusesse viima. Kui ilmad peaksid ilusad püsima siis oleks ju hea rattaga sõita. Lisaks olen algust teinud ka jooksmisega. Kolmel korral on see juba õnnestunud. Ja peab tõdema, et see sobib mulle ja ma tahan seda teha. Näis, kas jätkub ikka järjepidevust. Tahtmine on igal juhul suur. Ennast tundes, loodan et jagub. Kui suutsin aastaid tagasi igal hommikul enne kooli teha Türil üks jooksuring, siis nüüd paaril päeval nädalas pool või tund enda jaoks – seda lihtsalt peab tegema!
Juba hommikult tõstsin autosse Matilde väikese abiratastega ratta, et minna jalakäijate tee peale sõitma, enne kui Koeru pealt Mattise üles korjame. Meie tee peal ei veel võimalik sõita. Liiga raske ja kehvad teeolud alles sõitmisega alustavale lapsele. Kiiret polnud kusagile ja kui välja jätta kaks korda kraavi sõitmist, võib öelda küll, et Matilde sõidab rattaga täitsa ise ja hästi.
Hetkel kaklevad lapsed teises toas arvuti taga, kes mida ja kui palju mängida saab. Mina panin kartulid keema ning lihale vahelduseks teen täna heeringat muna, sibula ja hapukoorega. Magustoiduks kamavaht maasikatega. Ja kell 8 mu lemmiksaade hetkel “Meisterkokk”.
2 kommentaari
Lahe lugeda..ja milline äratundmisrõõm :)
Mul on niimoodi, et teen nädalavahetuse tegevuste kohta kavapunktid ja siis kui mingi tegevus saab tehtud, siis tõmban selle maha ;)
Ja jooksmine on tore..Üritan ka vähemalt kolm korda nädalas oma tiir teha Memoriaalini ja teistkaudu Laulukalt tagasi. Varsti võtan rullikad kapist välja.
Vahvaid tegemisi Nahkanuiale.
Mulle teevad need Maarja postitused alati nalja. Mitte sellepärast, et need naljakad oleksid aga eeldan alati alguses, et see on Marko, kes kirjutab. Ja siis esialgu imetlen, et ahh! milline mees! – riisub ja siis riputab masinatäie pesu välja ja.. siis ühel hetkel hakkan kahtlustama, et oot-oot!
Igatahes väga tore lugemine!