Ärkasin täna varahommikul kell viis hirmsa kõrva- ja kurguvaluga. Valu läks järjest hullemaks ja und ma enam ei saanudki. Ajasin ennast püsti ja läksin kööki teed tegema. Praegu on pärastlõuna ja kõrvavalu pole hoolimata põhjalikust ravikuurist kuhugi kadunud. See segab muidu olemist, rääkimata siis keskendumisest ja kirjutamisest. Maarja kergendas olukorda ja läks rohtusid mulle tooma … See oli üks põnev laupäev