Tilde ja linnud

Maarja vana iPhone tühjendades sain sealt lõpuks kätte mõned ammu lindistatud hetked seoses meie pisitütrega. Tegemist on 2012 aasta aprillis ülesvõetud vestlusega, meie ees on lahti linnuraamat ja vaatame sealt koos linnupilte. Oma suureks üllatuseks ja rõõmuks avastan, et minu tütar on juba kolme ja poole aastaselt näinud valdavat enamust eestimaal pesitsevatest lindudest. Kuigi tüdruku Tilde ja linnud

Nurmkanad Kurel

Oma hiljutise loomapostituse täienduseks lisan kaks eile tehtud fotot nurmkanadest, keda kohtasin Kurel. Linnud tunnevad ennast koduselt kuid silitada veel ei lase. :) Tundub, et tegemist on sama parvega, kes on meiega sisuliselt terve suve peitust mänginud. Ja see mainitud kotkas Kördil plaanib midagi. Eile nägin ma teda õhku tõusmas Karjamardilt ja ma ei saa Nurmkanad Kurel

Kohtumised loomadega

Suvi ja saabuv sügis on olnud loomakohtumiste poolest kesised kuid mitte päris olemata. Kõige enam olen kohanud mullamutte, kahjuks olukorras, kus mul on imetlemiseks jäänud ainult nende keha. Arvestades nisupõllu paiknemist ümber meie maja, võiks ju oodata rohkearvulisi kokkupuuteid sigadega kuid võta näpust. Ainult korra on koer sigu päevavalguses tajunud (kuulnud-haistnud) ning minu korralduse peale Kohtumised loomadega

Lootusetu lugu

Käisime Maarjaga õhtul Väätsa prügilas. Muidugi mitte jalutamas vaid keskkonda säästmas. Rehvihunniku juurde sõites märkasin kummaliselt rabelevat lindu ja mulle tundus, et ta oli millegi küljes kinni. Tagurdades saime teada kuidas. Linnu jalg oli jäänud betoonjuraka küljest väljaturritavate armatuurvarraste vahele kinni ning oli rabelemise tulemusel peaaegu küljest tulemas. See nägi välja nii …

Hommikul näeb asju …

… mida muul ajal ei näe. Need, kes on seda proovinud, teavad isegi. Minul aga on vaja seda endale meelde tuletada, ka seda, et polegi nii raske kell 4 ärgata. Tegelikult plaanisime minna hommikul lastega rabasse aga kui juba üleval olime, otsustasime, et minna sinna päikest nautima pole ka mõtet. Seda võib vabalt päevasel ajal Hommikul näeb asju …

Matsi hilisõhtune jahisaak

Hakkasin magama minema kui nägin aknast Matsi, kelle suus tolknes midagi suurt. Kuigi kass pani esimese hooga oma jahisaagiga plehku, tuli ta pika meelitamise peale välja ja oli nõus kinnipüütud linnu pildistamise hetkeks mulle loovutama. Mis linnuga on tegu? Öösorr? Mingi röövlind? Mats rabas linnu enne kaasa kui jõudsin lähemalt uurida.

Punaselg-õgija ©Mario Traks

Mulle väga meeldib vahendada Nahkanuiat läbi teiste silmade või võõra objektiivi. Tulemus võib olla täiesti teistsugune ning kui ei olegi, siis kindlasti rikastav. Mõjureid on ju palju: alates kasutusel olevast tehnikast kuni juhusteni välja. Sest kuidas näiteks saaksin mina teada kus liiguvad Nahkanuial ilvesed? Või siis kiigata konnakotka pessa? Ka fotol olevat punaselg-õgijat olen korduvalt Punaselg-õgija ©Mario Traks

Tegime lastega pesakaste

Reede õhtul tuli Matile õepoeg Tommi külla. Tegemist on neil küllaga ja reeglina piirdub see virtuaalmaailmaga. Kuid mitte ainult. Eile tegime üheskoos suure tiiru Nahkanuiale ja pärastlõunal läksid nad koos Koeru skateparki, kus veedeti rekordilised 4 tundi, nii et tagasi tõi Maarja kaks läbimärga poissi! Täna korraldasin neile pesakastide tegemise, kusjuures nad said ise olla Tegime lastega pesakaste