Kõnniteest ja veel ühest seltsist

Täidan nüüd lubaduse kirjutada nädalavahetuse positiivsest poolest, sellest kuhu (piiiiiks) ei mahtunud. Tegelikult möödusid kaks päeva vägagi töiselt. Peamiselt nokitsesin majaesise jalgraja kallal ja sain valmis! Pühapäeval vedasin väljaspoole mulla peale ja nüüd on jäänud veel organiseerida pisut kruusa raja põhja täiteks, spetsiaalne filterkangas ja kõige peale dekoratiivne killustikukiht. Siis on valmis. Täna sain Juhanilt Kõnniteest ja veel ühest seltsist

“Ühel oktoobrihommikul”

Rabas on muidugi rahulikumaid aegu kui sügis, aga ükskord lõpeb jõhvikaliste voorimine sealgi. Hooaeg saab läbi, nagu öeldakse. Kuremarju on küllaga ja aeg jääb ajaks, kuid hoogu pole. Inimestes vaibuks nagu mingi salapärane jõud, mis seda hoogu annab. Rabal pole marjulise hoost sooje ega külma, raba aeg kulgeb omasoodu, üha süvenevas vaikuses, lühenevate päevade rütmis. “Ühel oktoobrihommikul”

1:0 looduskaitsjate kasuks

Eile oli mõnes mõttes erakordne päev. Ilmselt esmakordselt Endla Looduskaitseala Administratsiooni ajaloos tabati otse teolt Vardja teed mööda kaitseala territooriumile sisenenud kaks ATV meest. Mina nägin seda olukorda lihtsustatult. Kõigepealt sõitis mööda Vardja teed metsa poole kaks ATV-d, kes minu tagasihoidlikku peatumismärguannet tervituseks pidasid ja Kõrsilt läbi sõitsid. Mõne aja pärast sõitis neile järgi RMK 1:0 looduskaitsjate kasuks