Võtsin hommikul kätte järjekordse pikalt planeeritud töö – koerakuudi ehituse. Olin pisut eeltööd teinud ja internetist välja printinud võimalikud mõõtmed, nii et tühja koha peale see ei tekkinud. Materjaliks valisin ei tea kas õigesti või valesti OSB plaadi, mida mul vanast ajast veel pisut järgi on. Neid pressitud laastuplaate on hea kasutada aga ma ei … Petitsioonivaba päev
Uus nädal algas Nahkanuial vähemasti mulle takistusjooksuga läbi metsade ja üle aasade. Otsustasin, et rohkem ma koera lähiajal metsa kaasa ei võta või kui võtan, siis ainult rihma otsas. Niikaua on kõik korras kuni kuskilt mõni loom välja ilmub. Siis on Truuper läinud ja mets tema haukumist täis. Seekord Nahkanuia moonakakülas alanud jaht käis läbi … Kahe päeva toimetustest
Tõmbasin Truuperi kaelalt välja suure puugi ja avastasin, et vereimeja külge on imenud teine, väiksem puuk. Oleks põnev teada, kas selline kannibalism on puugimaailmas laialt levinud või on tegemist kas tavalise või siis vääriti tõlgendatud nähtusega.
Kloontruuperi tagasitulek Nahkanuiale tekitas taaskord uue rubriigi siia ajaveebi. Pole midagi parata, tegemist on ka silmapaistva “isiksusega” külas, kelle teod ja sõnad, kihvad ja küüned jätavad endast maha kustumatuid jälgi nii teiste külaelanike meeltesse kui kutsumata külaliste ihusse. Kõigepealt tuleb koera kiituseks öelda, et nii nagu Elo oma kommentaaris kirjutas, on loom noor ja õppimisvõimeline. … Jututeemaks Kloontruuper
Kloontruuper on tagasi Nahknuial! See juhtus eile ja sai alguse sellest, et minu isa viidi mõned päevad tagasi haiglasse ja koer jäi kassiga maha. Nälga ei pidanud nad kannatama, sest leidusid inimesed, kes neile süüa andsid kuid tulevikule mõeldes tundus olevat tark Kloontruuper koju tagasi tuua. Esiteks pole ju teada millal isa tagasi koju pääseb, … Kloontruuper on tagasi
Mul on võimalus selgitada, miks ma arvan, et vahva segavereline Truuper jääb Nahkanuia ajaveebi virtuaalsetele lehekülgedele veel kauaks figureerima. Ega mul polekski midagi selle vastu, sest on ju Truuperil meiega väga tugev emotsionaalne seos aga mitte selles postituses kirjeldatud kontekstis. Järgnev väljavõte on Virumaa kodutute loomade varjupaiga kodulehelt 22.02.2010.
Pildiseeria jätkuks postitusele “Meie Kloontruuper“. Olgu juurde ka öeldud, et loomapiinamisega tegu siiski polnud. Vähemasti mitte minu arust. Kass Venelane küll ei nautinud olukorda aga tundus sellega harjunud olevat ega püüdnudki põgeneda.
Meie Kloontruuper on elus ja terve ning tervitab kaugelt Tapalt kõik Nahkanuia mutte, keda tal ei õnnestunud välja kaevata, metskitsi ja jäneseid, keda tal ei õnnestunud kinni püüda ja rebaseid-kährikuid, kelle kasukad ei saanud tema hambaid tunda. Kõigi nende asemel saab pureda Männa Antsu praegune elukoht, puud kuuri all ja hulkuv kass hüüdnimega Venelane. Käisime … Meie Kloontruuper
