Meie Kloontruuper

Meie Kloontruuper on elus ja terve ning tervitab kaugelt Tapalt kõik Nahkanuia mutte, keda tal ei õnnestunud välja kaevata, metskitsi ja jäneseid, keda tal ei õnnestunud kinni püüda ja rebaseid-kährikuid, kelle kasukad ei saanud tema hambaid tunda. Kõigi nende asemel saab pureda Männa Antsu praegune elukoht, puud kuuri all ja hulkuv kass hüüdnimega Venelane.

Käisime enne minekut veel poest läbi ja ma ostsin Truuperile suure kotitäie koeratoitu ja lihakonservi. Õues jooksis mulle vastu ilus koer, kelles võis kohe ära tunda suvise Nahkanuia metsade hirmu Truuperi. Kahtlusi, et tegemist ei ole meie majavalvuriga ei tekkinud juba seetõttu, et tervituseks hüppas koer minu peale püsti, näris käsi ja käitus nagu ta seda tegi Nahkanuial elades. :)

Tegelikult oli mul väga hea meel koera näha, temaga mängida ja teda silitada. Pisut murelikuks tegid isa kodu tuulekoja seinalt mahakistud tuuletükkeplaat, Truuperi komme autodele järgi joosta ning hiljuti tapetud lamba pea, mille Truuper varastas ja ära jäädavalt peitis. :) Näha oli, et praeguse peremehe meelekindlust koera treenimisel ei saa võrrelda minu omaga. Siiski tunnistas loom käsklusi “ei” ja “istu”, märk heast kasvatusest varases kutsikapõlves.

Mul on tuline kahju, et ma ei saa Truuperit täna Nahkanuial pidada aga küllap tuleb päev, kus see taaskord päevakorda tuleb ja ma väga loodan, et sellest päevast edasi ei pea ükski kloontruuper Nahkanuialt mujale kolima!

3 kommentaari

Jäta kommentaar