Kõrsi kelder

Kui ma Kõrsile tulin, koosnes majapidamine neljast hoonest. Elumajast, suveköögist, aidast ja keldrist. Elumaja tegime korda, suveköögi võtsime lahti ja ladustasime, ait ootab restaureerimist ja kelder seisis siiani niisama.

Ilmselt ehitas maja taga oleva keldri Aleksander Saksberg. Saar Toivo, tema lapse-lapse-lapse jutu järgi pole Kõrsi kelder oma ülesannete kõrgusel. Sinna tulevat sügiseseti vesi sisse. Vee- ja niiskusega on selle keldri puhul kindlasti tegemist, sest põrandalauad, mis ma täna lahti kiskusin lausa pritsisid kangiga lüües vett välja ja olid nii paisunud, et sain esimese neist suurivaevu lahti. Veesisaldusele viitas ka laudade ja põrandalaakide kaal. Isegi ükshaaval oli neid raske tõsta!

Alguses seisis kelder nii nagu ta viimastest omanikest oli jäetud. Võib olla polnud need ka viimased elanikud, kes keldri uksed lahti kiskusid ja selle siis niimoodi kõigile loodusjõududele valla seisma jätsid. Igatahes ei mõjunud see ajaperiood hoonele ilmselgelt liiga hästi kuni ma eelmisel aastal keldrisuu koormakattega kinni panin. Paremaid aegu ootama!

Paremad ajad on nüüd käes. Võtsin täna kätte ja tõstsin keldrist välja kõik sinna varisenud savi, mulla, puu- ja kivipuru. Lisaks kiskusin üles keldri vettinud põranda. Kelder näb nüüd välja selline:

Kaeve- ja puhastamistööde käigus avastasin, et ilmselt on sellel keldri trepil olnud siiski rohkem kui kaks astet, võib olla isegi neli. Kaks alumist astet on aastate ja ilmastiku mõjul lihtsalt tükkideks pudenenud aga olid veel aimatavad. Avastasin ka seda, et keldri puidust, õigem oleks öelda 50 mm pakusest prussist põrand on ilmselt hiljem ehitatud. Tõenäoliselt keldrisse tuleva vee eest kaitseks. Küllap on see olnud vajalik nende juurviljade säilitamiseks, mida salvedes hoiti. Vahepõranda kohta käiv ajamäärang “hilisem” tuleneb peamiselt kahest asjaolust:

1) keldris saab normaalselt püsti seista alles pärast põranda eemaldamist. Järeldan sellest, et algselt oli kelder kasutuse puidust vahepõrandata;

2) kasutatud ehitusmaterjal. Vahepõrand oli algsest põrandapinnast kõrgemale tõstetud tavalise ehitustellisega, sellisega, mida kasutati sügaval vene ajal. Telliste peale paigutatud põrandalaagid meenutasid mõnest vanast hoonest võetud palgjuppe. Lauad ise olid samuti saeveski toodang, mitte käsitöö.

Muidugi ei ole kumbki kahest asjaolust absoluutne! Võib olla oli keldril olemas vahepõrand ka varem ja seda on hiljem lihtsalt uuendatud. Ka materjalide osas võin eksida. Üldiselt jääb kõike koos arvestades mulje ikkagi selline nagu kirjeldasin.

Muidugi on mul keldriga suuremad plaanid kui selle ehitus- või renoveerimistööde vanuse määramine. Tahan, et see oma välimuse poolest sobituks teiste taastatud või juurdeehitatud hoonetega, oleks võimalusel kasutatav või siis ei laguneks vähemalt. Nüüd põrkasingi esimese suurema takistuse otsa.

Nimelt arvasin, et teha on vaja “vähe”. Arvasin, et piisab trepiastmete uuesti valamisest ja uue puidust fassaadi tegemisest koos luugi ja siseuksega. Tegelikkuses aga vajavad väga suure tõenäosusega mahalõhkumist ja uuesti ehitamist ka keldri sissepääsu külgseinad, mis on pragunenud ja ei taha oma kohal püsida. Võib arvata, et uuesti valatud trepp ning puidust nn eeskoda hoiaks neid mõnda aega püsti aga kui kasvõi üks seintest peaks järgi andma, tuleb kõik lahti võtta ja ikkagi otsast alustada. Seda ma ei soovi. Mul on segumasin olemas ja materjalikulu kah ei tapaks.

Eile käis minu juures Jarkko aga ma ei taibanud keldrit talle näidata. Tema oleks kindlasti osanud öelda, mida ja kuidas teha tuleb.

Homme ostan immutusvahendit ja katsun ise hakkama saada uue vahepõranda ja keldriuksega. Nende olemasolu trepi ja külgseinte valamist segada ei tohiks. Teiste tööde osas pean pisut aru enda ja endast targematega. Küsimusi on palju!?

Kuidas trepialune valamiseks ette valmistada? Millist ja kas üldse puistematerjali kasutada? Mulla peale ju valada ei tohi!? Kas valada trepp ja külgseinad ühes tükis? Kas ehitada külgseinte saalungid kahepoolsed? Või jätta üks külg lahti? Kas keldris peaks olema lisaks õhutuskorstnale sundventilatsioon, mis tekkinud niiskuse välja viib? Kas sellisel juhul oleks tegemist keldriga? Jne.

Pilte keldri tühjendamisest võib leida SIIT ja kui kellelgi on soovi vaadata, mida tegi Mati samal ajal, võib seda teha SIIT.

Jäta kommentaar