“Värske” Facebook kuulutab, et Järva vald on leidnud endale piirkonnajuhi, kelleks sai endine Koeru abivallavanem Toomas Tammik. See postitus ei tule Toomasest vaid sellest kuidas toimus piirkonnajuhi valimine minu silmade läbi. Kandideerisin samuti.
2017 aasta oli minu jaoks väga keeruline. Sellesse mahtus palju ebameeldivat kuid usutavasti veelgi rohkem meeldivat. Kui ebameeldivale võib taha kirjutada rahanumbri, saab meeldivat saab mõõta läbi saadud kogemuste, eneseteostuse ning tekkinud vaimsete ja füüsiliste harjumuste.
… jätkub. 10:02 istusin oma maja ees Neili autosse. Vardjale jõudes aga ootas meid ees üllatus. Auto oli oma koha peal, juhti mitte. Kusjuures masinal võti ees, telefon istme peal laadimas ja uksed lahti. Igaks juhuks vaatasime jõe äärde, otsisime jälgi aga tulime sealt sama targalt tagasi. Olin veendunud, et juht ei lahkunud auto juurest ka … Teel Tapale, Loode tänavale – õnnelik lõpp
Nahkanuia ajaveebis on üks unustatud nurgake, rubriik “Lootusetult eksinud“, kuhu postitusi lisandub juba teemast tulenevalt haruharva. Ja parem on, sest olen selles rubriigis kirjeldanud inimesi, kes satuvad oma planeeritud sihtkoha asemel hoopis Nahkanuiale. Kui siiani olen suutnud inimlikust aspektist vaadates mõista, miks ollakse Nahkanuial aga mitte Vaimastveres või Merjal või kõrvalkülas Rõhul, siis täna, puhkepäeval … Teel Tapale, Loode tänavale
Paar päeva tagasi viisin oma tööandja juures läbi koolituse matkauiskudest ja matkauisutamisest. Täna seiklesime neljakesi Nahkanuia jääväljadel. Uiske meil ei olnud aga jääd jagus piisavalt, et liugu lasta, ronida, süüa ja imetleda. Tilde leidis jäälille ja jääseene. Laadisin mõned pildid üles oma Flickr kontole.
Viimane puhkusepäev algas voodis olles hiirelõksu klõpsuga köögist. Kaks päeva tühjana seisnud lõks sai oma esimese ja kahjuks ka viimase ohvri. Sest mingil kummaliselt põhjusel ei suutnud ma teist korda lõksu päästikut fikseerida, mistõttu polnud sellest mingit kasu ning prügikasti presskannu kõrvale see rändas.
Sellise isa leidsid hommikul naine ja lapsed köögilaua taga istumas. See pole mul esimene kord tagurpidi särgiga esineda, viimati olin lausa kontoris ja valmistusin koolitust läbi viima.
Ma ei teinud Maarja ees saladust, et oma viienda puhkusepäeva hommiku veedan toas arvuti taga, tegeledes peamiselt oma hobiga ehk vanade fotodega. Piltide skanneerimine, varundamine, tuvastamine ja lõpuks ka ülespanek on aeganõudvad tegevused. Teinekord on pooletunnise pusimise järel olemas vaid mõnest lausest koosnev kaastekst fotole. Lõpetasin toas 11 paiku, et minna kolmandat järjestikkust päeva põletama … Puhkusepäevik – 5. päev
