Tuisk on ammu lõppenud

Ei oleks arvanud, et lõpetan aasta sellise postitusega aga nii see on. Kops läks üle maksa.

Mõned päevad tagasi avaldasin viisaka ja kohustuslike naerumärkidega postituse sellest kuidas ma oma traktoriga valla haldusalasse kuuluvat Vardja tee lõiku lumest puhastan. Arvasin naiivselt, et Koerus, kus iga vähegi kõmumaigulisem uudis välgukiirusel kõigi osapoolteni jõuab, reageerib “uus ja hooliv” vallavalitsus minu tagasihoidlikule appihüüdele kiirelt. Aga võta näpust, oma kulu ja kirjadega puhastasin sedasama teed uuesti eile pärastlõunal. Seekord juba põhjalikumalt, sest vähe puudus, et oleksime sinna ise kinni jäänud.

Maarja informeeris olukorrast abivallavanemat, kes tuli nelja paiku isiklikult teed üle vaatama. Abivallavanem tõdes, et vajadus lükata on olemas ning avaldas arvamust, et kui lähiajal lükkama ei tulda, ei pruugi me õhtul koju pääseda. Ta oli juba teenusepakkujaga suhelnud ning lubas seda veel korra teha. Kinnitasin viisakusest, et saan hakkama (ja saangi) kuid lootsin südames, et kui me õhtul koju tagasi tuleme, on tee vähemalt korra lumest puhastatud.

Kui me ca 23 Rõhu-Preedi risti jõudsime, polnud tehtud midagi. Napilt pääsesin oma Skoda Yetiga vaaludest läbi ja saatsin abivallavanemale sõnumi teatega:

Jõudsin koju tagasi. Saime napilt läbi. Traktor pole käinud ja see on küll inetu. Marko

Sain vastuse:

Andsin päeval info edasi ning lubati pärast tuisu lõppu või hiljemalt homseks hommikuks lahti lükata.

Homme ehk siis täna hommikul polnud tehtud midagi. Seda postitust kirjutades on kell 11:25 ning endiselt valitseb teel vaikus. Kuna ma tulevikku näha ei suuda, võtsin kätte ja läksin 9 paiku oma traktoriga teed puhastama. Varasema 150 meetri asemel tuli mul puhastada 1,1 kilomeetrit ehk siis oma kinnistu piirist Rõhu-Preedi ristini. Seda varempuhastatud ja mainitud 150 meetrist lõiku sõitsin edasi-tagasi 4 korda ning lõpptulemusena kandsin maha ühe lumepuhuri veorihma (ma ei saa neid tasuta!), mis on hea viide lume rohkusele, raskusele (täna on juba sula) ning asjaolule, et minu tehnika jaoks on tegemist ülejõu käiva ülesandega. Olgu öeldud, et lund oli kohati 30 sentimeetrit ning et mina oma autoga poleks sellest kindlasti läbi pääsenud.

Võtame siis loo kokku. Olukorras, kus riigimaanteid siinsamas Rõhul lükatakse sisuliselt üle päeva, pole valla traktor alates 23-ndast, kui toimus esimene ja viimane lumetõrje, Vardja teele jõudnudki! Tänagi vaatas Rõhu ristis mulle vastu Ervita poole minev riigitee, mis oli sisuliselt asfaldini paljaks lükatud. Abivallavanema sõnul hakkavad nende tellitud teenusepakkujad liikuma kui lund on väljaspool Koerust sadanud 10 cm (loodan, et ei eksi) – Vardja teel on seda neil päevil kui mina seda trüginud olen, olnud vähemalt 30 sentimeetrit. Kes selle valdkonnaga tegeleb ja selle eest vastutab? Ei saa ju lõpmatuseni ühes väikses vallas, kus kõik teed ja nendega seonduvad probleemid on teada, pugeda peitu vabanduste taha nagu “väike eelarve”, “ajapuudus”, “uus inimene” jne.

Teiseks jääb mulle arusaamatuks, kes siis ikkagi reguleerib valla haldusalas olevate teede lükkamist. Kui varasematel aastatel on teenusepakkujad maininud, et vald pidurdab ja ei luba välja sõita, siis seekord näikse jäme ots olevat teenusepakkuja käes, kes ise reguleerib millal ja kas üldse tulla. Alati võib ju tuua ettekäändeks raha aga ma elan ju samas vallas, 2013 ja 2014 sooja sügist arvestades võiks talvine teehooldus tähendada korralikku kokkuhoidu! Ja kuidas saab üldse nii olla, et lume ja tuisuga puudub vallal igasugune kontroll teede seisukorra üle ja väljakutse aluseks on appikarje? On ikka imelik küll kui ainus vähegi tuisuna defineeritav ilmastikunähtus 2014 aasta novembris ja detsembris ei pälvi vastavate vallaametnike ja teenusepakkujate vähimatki tähelepanu. Seda valdkonnas, mis peaks tänaseks toimima nagu kellavärk.

Traktor jõudis Vardja teele ja minu värava taha selle postituse kirjutamise ajal – 11:33. Tuisk on ammu lõppenud, tee kolmandate osapoolte abil hädapäraselt sõidukõlblikuks muudetud ja hommikuks on kah praegust hetke raske defineerida.