Kaua tehtud kaunikene! Mitmendat õhtut järjest sisestasin üht SAAGA-st leitud vana küsitluslehte, mis annab aimu omal ajal tegutsenud Rõhu kooli tegutsemispõhimõtetest ja olemusest. Kui tänapäeval on bürokraatia sageli tülikas ja kohati isegi mõttetuna tunduv, tuleb omaaegseid üleriigilisi ja kohalikke püüdeid süteemi korrastada või siis sellest ülevaadet omada pidada vaat et õnnistuseks. Ilma nendeta ei oleks meil neid teadmisi, mis meil on.
Tegemist on siis 1880-st aastast pärit statistilise küsitluslehega, kus on näha nii kooli asukoht, hoone materjal ja kuuluvus, õpilased, nende religioossed tõekspidamised ning vanemate seisus. Päris põnev teave.
Neile, kes huvituvad samuti oma kandi koduloost, tasub see fail (Statistilised ankeedid rahvakoolide olukorra, õpilaste ja õpetajate kohta. Järvamaa. Järva – Jaani ja Koeru kihelkond EAA.854.1.1936) üle vaadata. Laadisin endale alla lisaks Rõhu koolile ka Vahu, Lahu ja Norra koolide küsitluslehed. Aga oli veel teisigi.
NB! Kaldkirjas on vastused!
Üeleüldine statistika
täädus koolide üle 20mal Märtsi k.p. 1880.
Küsimisse leht awalikude koolide kohta.
1. Kooli nimi
Rehhu koggukonna kool.
2. Kus kool on
Märkus: Täielik koha nimetus, kubermang, kreis, linn, alew, linnakoht, kirikowald, (-küla), talu; kui kool linnas ehk alewis on, siis on ülelese anda uulits ja maja No.
Tallinna kubermangus, Jerwa kreisis, Koeru kihelkonnas, Rehhu. Liuswerre küllas.
3. Kas ta kroonu – ühe seltsi – maakonna, privat ehk muu kool on?
Maerkus: Kui ta ühe seltsi-maakonna, privat ehk muu kool on, siis on tarwis täielikult ülesse anda, kelle seltsi ehk seisuse päralt ehk kelle seltsi ja seisuse ülewatamise (maakonna, linna, kirikuwalla ehk kiriku) all ta on, ehk kelle privat inimese päralt ta on (seisus, nimi, liignimi).
Rehhu makonna pärralt.
4. Kelle walitsuse alla kool antud ehk kelle wallitsuse jaoskonnas ta on, ja mis aastast saadik ta elus on?
Kool sai assutud aastal 1869. ja seisab kihelkonna koli kohta Jerwa Kreiskoli Kohtu ja Üllema koli kohtu walitsuse al.
5. On ta üksi pois ehk tüttar laste tarwis, ehk molemate laste kool?
Nihästi poislaste kui tüttarlaste kool.
6. Tulewad lapsed paljalt tundideks kooli, ehk elawad nad koolis, ehk on mõlemaid jagu lapsi koolis?
Lapsed tullewad ükspäinis tundideks koli.
7. Kas wõetakse koolilaste ehk kaswandikute kaest maksu, ja kui wõetakse – kui palju?
Kui palju ühe paljalt tunnile tulija lapse käest?
Kui palju ühe koolis elawa lapse kaest?
Laste käest ei wõeta maksu.
8. Kas paljalt õpitundideks tulijate laste tarwis üks ülleüldine korter kooli kõrwas ehk üks isse ärranis ehitus on, kui ehitus on – kelle kulu pääl saab ta ueles peetud, ja kui palju pois- ja tütarlapsel on temmas ruumi?
Koli maja on ükspäinis tullijatte lastele.
9. Kas kool klassideks jaggatud, kui jagatud, – siis mitmeks klassiks?
Kool on kahheks klassiks jäggatud.
10. Mil kuu paewal on kooli alustus ja mil lõpetus?
Kool algab 15. Oktobril ja löppeb 15. Aprillil.
11. Kui öpetus mitte Wene keeles ei saa antud, mis keeles siis? Siin jures nõutakse, et teada antud saab, missugused öpetus – jaod wene keeles ja missugused muus keeltes?
Öppetus Eesti keeles.
12. Kas öpetakse koolis ka käsitööd ehk pölluharrimist? Kui õpetakse – mis asjas siis iseärranis?
Ei olle.
13. Kas õpetakse lapsi koori laulmist?
Koori laumist öpetakse.
14. Koolilaste arv:
Kui palju lapsi oli kooli hakatuse pääwal nimmekirja ehk paewa ramatu järele?
Poislapsed 27
Tüttarlapsed 25
Kui palju neid oli, kes koli öpetusest osa wõtsiwad?
Maerkus 1. Pois- tütar lapsed peawad igas küssimisses ise äranis (lahutatud) üles antud saama.
Maerkus 2. Waestemajade ja mudes nisugustes koolides ei saa mitte kõik lapsed, kes seal elawad üllesse antud, waid paljalt neid, kes kooli õpetust saawad, ja pääle seda weel selles sammas kooli majas; need lapsed, kes teistes koolis õpimas käiwad, ka ned kes waeste majas weel alaealised on ja õppimist weel ei ole alganud, antakse paljalt märkuses ülesse, esimesed ja teised iseäranis, wahe tegemisega pois- ja tütarlaste wahel.
Keik wötsiwad ossa.
15. Nime kirja mööda ülespantud laste arw klasside järele jautakse weel ära: a) wanaduse järele, b) usutunnistuse järele ja d) wanemate seisuse ja ameti mööda, järgmisel wiisil:
Wanadus (Kõige noorema lapsega hakatud ja köige wanemaga lõpetatud, aastate järele arwatud.
Märkus. Kui kõik koolilapsed ühte usku on, siis antakse nad ühes koos ülllese.
16. Mittu koolilast saiwad käes oleval aastal tunnistuse wäeteenistuse eestõiguste kohta?
Ei ole ete tulnud.
17. Kas kool omas majas on? Kas maja kus kool sees, kiwist, puust ehk segiehitus on? Kui koolil oma maja pole, kus majas ta siis on?
Kool on ommas majas puust ehitatud.
18. Kas kooli maja kooli oma on ehk on ta üüritud ehk on kool ilma maksuta ühes seltsi ehk muus majas?
Kolimaja on koli ommadus, material on möisast, ehitus wallast.
19. Kooli ülespidamise nõud 1879 aastal järgmisel wiisil:
A. Ueleüldine järelejääk möduläinud aastast.
Ei olle.
B. Aasta jooksul on sadud:
a. Kroonu renteist:
b. linna rahast:
d. Kubermangu/kreisi poolt
e. Kogukondade käst: Raha kogukonna käest … 83 rubla
g. privat inimeste kaest: Raha mõisa polest … 48 rubla
h. häätegijate-ühenduste, kihelkondade valitsustest ja muude walitsuste käest ja nimelt missuguste kaest.
i. Laste koolimaks:
k. Teistest maksudest:
l. Kõik kokku on sadud: Summa: 131 rubla
D. Aasta jooksul wälja antud:
a. Maja üüriks:
b. maja korraspidamiseks: 31 rubla
c. Ametnikude palgaks: Koolmeistre palk 100 rubla
e. Kooli tarwistusteks:
g. Teised wäljaanded (koolmeistrile aupalgaks, kooli laste tarwituseks ja m.)
h. Köik kokku on wälja läinud: Summa: 131 rubla
Selle lehe juure pantakse koolis õpetajate koolmeistrite ja kooli eestseisja nimmekirri
Kooli eestseisja allkiri: Koeru Kihhelkonna Koliwalitsuse nimmel … F Hoffmann, Kirriko öppetaja
(Awalikudele koolidele)
Koikide kooliõetajate (meeste- kui naesterahwa) ülesandmise leht.
Igast neist inimestest antakse iseäralise lehe pääl järgmise wiisi järele täädust.
a. Nimi isa ja liignimi: Mart, Mardi poeg Piilbaum
b. sündmise aasta: 1856
c. usutunnistus: Lutteruse usku
g. seisus, kellest koolmeistrid sündmise järele on: Tallopoeg
h. Kus ta kooliõpetuse lõpetas ehk kas ta ei olnud ühe koolmeistritekooli kaswandik? Koeru Parochialkoolis
i. Missugustes öpetus-jagudes ta oppetust annab? Luggemist, kirjotamist, rehkendamist, katekismust ja Piibliluggod, kori laulmist, Wennekeelt ja Geograhwa
k. Kas tal pääle kooliõpetust ka mud hallitust on ja kui tal on, missugone see siis on?
Selle inimese nimi kelle üle need seadused on: Mart Piilbaum
Kooli nimi ühes ülesandmisega kus kool on: Koggukonna kool Rehhu Liuswerre Küllas.
Märkus: Teadused nende koolmeistrite üle, kes käsitöödes õpetawad antakse ühe iseäranis lehe pääl ülesse.
Loe lisaks postitust “Rõhu algkool“