Nädalavahetuse ilmad olid imeilusad ja me ei raisanud Maarjaga aega toas passimisele. Nii mõndagi sai tehtud ja midagi jäi tegemata. Õnneks käis Toivo mõlemal päeval oma metsa tegemas ja tema varajane saabumine, mida saatis koera raevukas haukumine, ajas mu varakult üles.
Laupäeva hommikut alustasin lauda tagumise külje räästaaluse kinnilöömisega. Kurtsin ju hiljuti, et mingi lind on katusekile puruks toksinud ja reaktsioonina sellele lõin kinni teepoolse räästaaluse. Tagumise külje jaoks aga lauda ei jätkunud, pidin seda RTV-st juurde hankima. Lisaks sai vahepeal soetatud jupp puude kaitseks mõeldud traatvõrku, millega lõin kinni mõlema räästa otsad. Nimelt arvasin pärast konsultatsiooni katusetegijaga paremaks hoida need tuulutuse eesmärgil lahti, sest kuumadel suvepäevadel, kui plekk päikese käes kõrge temperatuurini soojeneb, peab õhk selle all liikuma. Samas tundus oluline, et linnud ei saaks rohkem kurja teha näiteks kile ja pleki vahele pesa ehitades.
Edasi tegelesin nädala sees Paide Stokkerist soetatud Kärcher PC 15 Pipe Cleaning Kit testimisega aga sellest kirjutasin eraldi postituse. Lõunapausiks oli Maarja ette valmistanud potitäie saslõkki, mille küpsetamine võttis oma aja. Tuleb siiski tunnistada, et aasta esimene väljas tehtud grill õnnestus, liha sai maitsev ja parajalt mahlane.
Päeva viimaseks tööks sai majaesise paju mahasaagimine. See õnnestus suuremat kahju tekitamata ning enne pimeduse saabumist oli puu juppideks tükeldatud. Kuna pimedusega saabus ka tuulevaikus, otsustasin lõkke süüdata ning ajasin poisid välja oksi koristama. Jõudsime tuppaminekuks pool puud lõkkesse kanda. Vaata lõkkepilti Nahkanuia fotoblogist.
Pühapäeva hommikul jätkasime varakult okste tassimisega. Tegin lõkke uuesti üles ja selleks ajaks kui poisid välja said, olime Tilde suurema osa pajust ühte või teise kohta kandnud. Väikemeestele jäi sisuliselt vormistamine. Paju likvideerimise tulemus on majaesine hommikuti palju valgem, sest suur puu ei heida enam varju.
Poiste töö siiski sellega ei lõppenud, tõime koos oksi juurde minu lepikust, mida nädal tagasi harvendasin. Seal jäid oksad tugeva tuule tõttu põletamata ja kahe lõkke tegemiseks ei näinud ma olemasolevaid võimalusi arvestades vajadust. Vahepeal käisid külalised ja siis sain ma asuda kaht vana õunapuud lõikama. Kui Kangelase puud lõikasin ära juba veebruaris ehk siis loodetavasti “õigel ajal”, ei suutnud ma varem kui täna ennast kahe viimase jaoks kokku võtta. Ja ka neid ei suutnud ma hämaras lõpetada, teen seda järgnevatel õhtupoolikutel.
Ongi kõik mis vähegi märkimist vääris, ära märgitud. Nädala algus tõotab ilmade poolest tulla ilus, kahjuks istun mina siis arvuti taga ja vabanen alles 5 paiku.
Ahjaa, üks ebameeldiv uudis ka. Laudas olles avastasin, et üks laetaladest “hallitab”. Põhjused on selgitamisel ning homme toob Maarja Paide SRIK-st spetsiaalset “rohelist seepi”, mille lahus on sedasorti seentele parim tõrjevahend. Ehk saame korda kuigi midagi sellist ma küll oodata ei osanud! Samasugused valged laigud ilmusid väga vihmaste ilmadega paari alumise palgi allservale aga mõjusid olusid arvestades loomulikult. Kuid kohas, kus otsest kokkupuudet niiskusega praktiliselt pole, on see küll üllatav ning teeb meele mõruks.
