“Saadan Sulle mõned pildid 2008 aasta jaanuarist mil külastasime Erinevaid paiku Sinijärve ümbruses. See oli ka üks harukordseid juhuseid kui vanajõele tõmbas ööga nii kõva jää peale, et sai vabalt kõndida ja jää oli nii selge, et madalamates kohtades oli põhi ilusti näha. Tänapäeval täiesti müstiline kogemus.
Need kaks pilti on Räägult. Eriti jäi mulle seal silma see lõhatud kivi. Hirmus vaev on nähtud, auk puuritud, tõenäoliselt “kaaliga” (tolleaegne isevalmistatud lõhkeaime) lõhki lastud ja siis nii sama jäänudki. See kivi on seal tihedas nõuka ajal istutatud kuuse noorendikus sees.
Äge on veel see, et kivi peal on palju pähklikoori, mis viitab sellele, et mäntsak kasutab seda kivi pähklite avamisel alasina.
Kaerasaare maja viimane talv. Juba järgmisel talvel 2009-2010 kukkus katus suure lumega sisse. Keegi oli seal veel koormakattega üritanud midagi päästa vist. Juba nõukaaja lõpuaastatest pidasid Kaerasaare häärberit paljud matkajad ja kalamehed heaks paigaks kuhu ööseks jääda. Ahjud pliidid veel töötasid, aga laastukatus ei pidanud kauem vastu ja nii ta läks.
Sinijärve uus tamm. Ma küll täpselt ei mäleta millal see uus tehti, aga nüüd pääesb suurema veega ikka kala sealt üles ka.
Talveõhtu vaade Jämetsarve järvel. Rebane on jäljerea teinud.
Nava talu varemed olid 2008 algul peaaegu samasugused nagu praegu. Võib olla oli rohkem seinu püsti, aga mis seal enam vahet.
Palgi pealt veerisin kokku ca 65 aastat.
Kirikumäe sihi otsas oli purre mida jahimehed ja kalamehed varem ikka iga kord üles putitasid kui jää selle minema viis. Nüüd on juba hea mitu aastat selle koha peal ainult paar jääga kõveraks painutatud vinkelrauast sillapukki. Ei viitsi keegi enam seda taastama hakata. Üle saab veel Araksaare tõkke peale ehitatud sillast.
See Kaerasaare värk läks selles mõttes vist nihu, et see polnud mitte viimane vaid eelviimane talv, sest me käisime jaan. 2008, aga sisse kukkus see 2010 veebruaris või märtsis. Siis oli esimene kõva lumega talv.”
Tekst ja fotod ©Tarmo Mikussaar.