Oleme Maarjaga viimasel ajal pisut tõsisemalt mõelnud sellele, milline näeb välja meie kodu ja elukorraldus näiteks 10 aasta pärast. Lapsed kasvavad ja midagi pole teha, aeg läheb edasi ka meie jaoks. Aga küsimus pole mitte ainult ajas, mida on paratamatult vähe, vaid ka meile kuuluva 12 hektari savimullase maa kasutuses. Hetkel on see veel välja renditud kuid mitte enam kauaks. Ja kui leping lõppeb, peab meil olema plaan valmis.
Kuna kõige otstarbekam tundub sellel väikesel maalapil millegi kasvatamine, jõudsime oma plaanidega välja marja- ja/või õunaaiani. Millise suuna võtab päriselu pole ju kunagi teada aga otsustasime sel aastal proovida kätt 100 marjapõõsaga ja 30 õunapuuga. Et oleks teada, millega peame tulevikus rinda pistma.
100 marjapõõsast, täpsemalt mustsõstart, tõime täna ära ja jõudsime 50 ka maha panna. Sellest ka ülalolev gif fail (pildid vahetuvad selles ise – selleks kliki fotol, oota sõltuvalt internetiühendusest pisut ja siis peaks pilt hakkama vahetuma). 30 õunapuud, korralikud õunapuuaia sordid, saame kätte sel või järgmisel nädalal.
Kõigile taimedele leidsime koha maja lähedal ning halvimal juhul jäävad need osaks meie aiast. Parimal juhul on tegemist katse-eksemplaridega, mis sillutavad teed suurematele kogustele ning on meile väikeseks pensionisambaks (või kirstunaelaks). :) Homme jätkame istutamisega, seegi on juba paras katsumus.
6 kommentaari
Mõtlen senini sellele kuidas lapsena vihkasin koduaia marjapõõsaid just nende viljade korjamise pärast.
Kõige ilusama päiksepaistelise ilmaga veedetud päevad marjapõõsas on jätnud sellise jälje, et oma maalapile ei ole ma istutanud ühtegi marjapõõsast.
Palju õnne Miko Mattis ja Matilde Meelimari.
“Vihkasin” poisina samuti paljusid asju, tegelikult kõikvõimalikke vanemate poolt mulle pealepandud kohustusi. Seda hoolimata sellest, et neid sisuliselt polnudki. Tagantjärele pean siiski tunnistama, et need kulusid ära. Ja kuhu piir tõmmata? Kas kui prügiämbri väljaviimine on ebameeldiv, peaks selle majast ära koristama? Matil on omad ülesanded ja neid ta peab tegema sõltumata sellest kas see talle meeldib või mitte. Need on mutimullahunnikud ja küttepuude korvidesse ladumine. Pole ju palju, eriti kui arvestada, et neile kulub maksimaalselt 30 minutit aga arvutis ollakse 2-5 tundi, sõltuvalt päevast! Ja kui arvutis olekut piiran, vihatakse mind kohustustetagi.
Ja miks Sa arvad, et sellest saab ilmtingimata Miko Mattise ja Matilde Meelimari ülesanne? Vanemaid on ju ka igasuguseid. Või kuulume meie nende hullemate hulka? :)
See oli naljatades öeldud, et palju õnne. Mina lihtsalt ei tea ühtegi inimest kes teaks ühtegi inimest kellele meeldis lapsena marjapõõsas marju korjata.
Sain aru küll. Maarjal on samuti sarnane mälestus oma lapsepõlvest, seega püüame olla tasakaalukad.
Tublid olete!!!
Paned ikka õunapuudele aia ka ümber? eks? Kitsed on muidu talvel kohe karjas.
Võid ka proovida Plantskytt tõrjevahendit, kui aeda ümber pole.
Aga uue talveni on veel aega “atra” seada.
Ja kohustustest – pole need kellelgi mööda külge maha jooksnud, arvaku asjaosalised mida tahavad. Kui muud mitte, siis kohusetunnet õpib ikka.
Jah, aia pean ümber panema, muidu olen neist tulevaks kevadeks ilma. Huvitav on lihtsalt kätt proovida, äkki hakkab sealt midagi külge.
Kohustuste osas olen Sinuga nõus. :)