Mõtlesin ja mõtlesin kuid ei suutnud meenutada kust täpselt ma selle kõvera rauakola välja kangutasin – kahtlustan, et kusagilt Pertelsoni elamise lähedalt metsaservast pärast seda kui Nahkanuial käis hammustaja. Igal juhul pilti mul sellest pole nagu ikka, kui tahaks näidata metamorfoosi, millele isegi looduses on raske vastet leida.
Mõni nädal tagasi vedasin kõvera rauahunniku, mis koosnes kahest jalakomplekti meenutavast kõverikust ja nende külge kinnitunud sõlmes vinkelraua sepa juurde. Tahtsin, et ta vormiks vanarauast pingi.
Kätte sain alloleva konstruktsiooni. Mõlemad küljed ja neid ühendavad alumised vinklid on “originaalid”, ainult seljatoe raam tuli tal enda materjalist juurde teha.
Võtsin pingi puiduosa tänase vihmase ilmaga käsile. Päev otsa pusimist, puidutagavarades sorimist, saagimist, lihvimist ja kirumist andis õhtuks alloleva tulemuse. Põhja tegin möödunud nädalavahetusel lammutatud varjualuse karkassist ja seljatoe kolmest viimasest poomkant lauast. Proovisin ise ka istuda, täitsa mõnus. Välja ma seda siiski enne ei vii kui oleme puitu mingi ilmastikukindla ainega töödelnud.
Vaata ka postitust samal moel valminud grillist.