Rattaga õppis Tilde sõitma käesoleva aasta märtsikuus ja selle kohta on olemas minu lühipostitus. Siiani on oskus jäänud poolikuks ning täiel määral kasutamata kuna rattale minek ja sealt mahatulek on toimunud kõrvalise abiga. Oleme proovinud neid tegevusi küll harjutada aga erilise eduta. Siiski, mõned päevad tagasi sai tüdruk peaaegu selgeks rattalt mahatuleku.
Reeglina tuleb initsiatiiv midagi harjutada Matilde enese käest. Nii on see olnud rattasõiduga ja oli mahatulekuga. Seni kui keegi on tema seltsis võib see toimuda päris pikalt (ja tulemuslikult).
Eile oli meil Maarjaga asja Kördile. Mann puhastas niitmisest ja loodusest järelejäänud männiistikute ümbrust, mina lihvisin murupinda seal kus see tundus vajalik olevat. Samal ajal harjutas Tilde üksi Kördi ees ratta selga minekut ja saigi selle lõplikult selgeks! Jälgisin vahepeal silmanurgast tema tegevust ja olin isana üllatunud kui visa võib üks väike inimene olla. Raske ratas kukkus korduvalt ümber ja ma nägin teda paaril korral viha pärast jalgu trampimas aga järgi ta ei jätnud. Selles osas on nad Matiga erinevad, tüdruk ei jäta jonni, poiss on rohkem selline käegalööja.
Õhtul demonstreeris Tilde mulle oma oskusi. Kui ratta selga minek nõudis endiselt keskendumist, siis edasi läks kõik juba hooga ning pärast õnnestunud etteastet võis ka nalja teha! Kõige lõpus on seda üliolulist verstaposti väikese inimese elus jäädvustav video.
