“Üleliigne tee teedevõrgus”

Sain Valdo Praustilt väärtusliku vihje, et 1930. aasta Järva Teataja 29. novembri number mainib Nahkanuialt üle Endla soostiku Tartu poole kulgenud taliteed. Valdo kirjutas:

Näib, et Nahkanuia kaudu kulgenud talimaantee kustutati riiklikust teedevõrgust alles 1930. aastal (kuigi vast seda enam siis aastakümneis kaugliikluseks eriti ei kasutatud). Artikkel 29. novembri 1930.a. Järva Teatajast.

Uudisnupp ise räägib järgmist:

Üleliigne tee teedevõrgus.

Nahkanuia, Rõhu ja Metsanurga külade ning Norra asunduse teekohuslased on saatnud maavalitsuse teedeosakonnale palve, et teeosa, mis algab Koeru-Jõeküla teelt, Titeveski künkalt ja välja läheb Nahkanuia-Nipile, saaks teedevõrgust maha kustutatud. Leitakse, et tähendatud tee on vähe kasutatav ja pealegi on klassiteena juba olemas teine paralleelne tee.

Titeveski tee, mis 4 klm. pikk, läheb läbi soost ja tee vajab palju täitmist. Teekohuslased sellega omal jõul hakkama ei saa.

Tegemist oli seega mitte Valdo poolt silmas peetud taliteega vaid hoopis küladevahelise teega, mis ühendas Norra asundust Nahkanuiaga. Samuti on hea teada, et palve kustutada teelõik teedevõrgu registrist esitati pärast seda, kui 3. novembri 1930 aasta Järva Teataja oli avaldanud “Väinjärve valla teekohuslastele teede kättemõõtmise kavandi”. Püüdsin selles tabelis leiduvaid teelõike oma teadmiste piires analüüsida postituses “Wäinjärve walla teekohustusest aastal 1930” ning esimesena olengi käsitlenud ülalmainitud problemaatilist teelõiku. Lisatud on ka kaardid.

Seega võiks ülaltoodust otsekui järeldada, et “Nahkanuia kaudu kulgenud talitee” oli teedevõrgust kadunud aastaks 1930 ning ilmselt palju varem. Pole välistatud, et sellist teed EW teedevõrku üldse ei kantud.

Uudishimu tekitab Titeveski küngas. Kus selline asus? Ka Hans Leberecht jutustuses “Ühes majas” mainitakse Titeveskit aga mul pole olnud juhust leida inimest, kes oskaks täpselt näidata veskikohta ning osutada Titeveski künkale. Tegelikult peaks-võiks veskist olema säilinud ka fotosid!? Mõttes olen Titeveski paigutanud Oostriku jõe äärde, sinna kus jõgi ja tee ristuvad ning kus asub RMK poolt rajatud puhkekoht.

Väga meeldiv oli näha Järva Teatajas nii Nahkanuia küla kui Nipi talu nime. Tõepoolest, tee millest artikkel räägib, jõudis minu maja juurde välja kuid künti üles aastakümneid tagasi. Sellest oli juttu Tõnis Avarmaaga, kes kinnitas, et nii oli ning kündis tema ise. Hiljuti avastasin Maa-ameti kaarti vaadates, et teest on siiski säilinud jälg. Nimelt paiknevad kolm praeguse Abrami ja Tambu põllu piiril olevat kivihunnikut päris täpselt tee omaaegsel joonel, viidates tee täitmisele Nahkanuia-Metsanurga külade elanike poolt. Märgistasin alloleval kaardil kivihunnikud punaste ringidega ja tee oletatava asukoha rohelise joonega. Nagu näha, kattub tee asukoht ka Abrami ja Tambu kinnistute vahelise piiriga. Kaardil paistab tee parempoolne haru, mis viis Tambu tagant Rõhule aga vasakpoolne haru, mis täisnurga all piki metsaserva vasakule keeras, on tänaseks kadunud. Samuti ei ole ma täheldanud mingeid märke teest osaliselt paistval lagendikul kaardi all vasakus nurgas, kus asus ka läänepoolseim Nahkanuia talu – Seljamäe.