Pain in the ass – Nahkanuia-Koeru lapsevanemad kimpus lasteaiaga

Nii nagu sellel ajaveebil on tulihingelisi toetajaid, on sel ka vastaseid. Usun, et paljude jaoks on Nahkanuia ajaveebnik koos kõigi oma pseudo ja pärisprobleemidega tõeline pain in the ass. Kas seda on vaja? Nii ja naa. Usun, et inimloomusele on tegelikult oluline kõik hea mis meie ümber toimub aga teinekord tuleb süvendatult tegeleda ka halvaga. Kasutades oma ülemuse väljendit, on probleemide käsitlemine ja lahendamine nagu mädapunni välja pigistamine, ebameeldiv aga vajalik. Ja kus siis veel kui mitte Nahkanuia ajaveebis käsitletakse teemasid, millest muidu ainult nelja silma all räägitakse? Ma ei ole aru saanud, et Koeru Kaja endale sellise rolli on võtnud. Sealt loeme kui hästi meil ikka läheb. :)

Igatahes on Nahkanuia rahvas osalemas järjekordsele probleemile lahenduse otsimises. Õnneks pole me seekord ükski vaid ühed rahututest lapsevanematest, kelle laps Koeru lasteaias käib. Lühidalt probleemi kirjeldades on see järgmine.

Mingil mulle täiesti arusaamatul põhjusel viljeleb Koeru lasteaed järjekindlalt segarühmasid. See tähendab, et ühes rühmas on koos lapsed kelle vanusevahe võib olla kuni 3 aastat. Näiteks Mattis on praegu Päevalille rühmas kus on üle 20 lapse aga kus ainult üks poiss on temaga samas vanuses ning kolm-neli aasta vanemad. Ülejäänud on nooremad. See ei olekski ehk suur probleem kui mitte samas lasteaias poleks teinegi rühm samasuguste aastakäikudega lapsi kus vanusevahed samad. Küllap käib selles rühmas ka suurem osa Mati ealisi lapsi. Kuna praeguses rühmas on vanemate aastakäikudega laste mängusõprade hulk piiratud, tegid Päevalille lapsevanemad lapsevanemate koosolekul ettepaneku lapsed rühmades nii ümber tõsta, et tekiksid samaealistest lastest koosnevad rühmad. Minu arvates täiesti normaalne ettepanek!?

Ettepanekut ei rahuldatud. Vabalt koosolekul  räägitut vahendades soovitas juhataja hoopis nendel lapsevanematel, kellele praegune lasteaia sisekorraldus ei meeldi, oma lastele uus lasteaed otsida!! Ma panin kohe kaks hüüumärki ja tahaks väga loota, et see koosolekul osalenud lapsevanemalt kuuldud seisukoht on vale!

Kuna suuliselt tehtud ettepanekut edasi ei arutatud, esitasid lapsevanemad kirjaliku avalduse, millele täna saabus ka kirjalik vastus. See on adresseeritud “heale” lapsevanem Männile! (Nüüd siis hea aga tegelikult võiks jalga puhata! :) ) Lugege seda ise ja olge kohtumõistjaks kui palju selles on tõde ja kui palju lihtsalt seaduslikult vormistatud omavoli. Kliki pildil, et näha pdf vormingus dokumenti.

Ma saan aru, et lasteaed ja selle töötajad on olemas laste jaoks mitte vastupidi. Kui lapsevanemad on esitanud põhjendatud ettepaneku, tuleb seda arutada ning võimalusel töökorraldust muuta. Mitte soovitada lapsevanematel uut lasteaeda hakata otsima. Lisaks julgen seadlusandlusega põhjalikult tutvumata väita, et sellisel moel moodustatud segarühmad, nagu ka juhataja enda kirjast selgub, on pigem VÕIMALUS kui kohustus. Ja lapsevanemana küsin, milline on nii suure vanusevahega moodustatud segarühmade VAJADUS? Miks ei saanud ühtekokku panna väiksema vanusevahega lapsi, miks on lapsed rühmadesse laiali pillutatud?

Võib olla oponeerib lasteaed väitega, et just teie, “hea lapsevanem Mänd”, soovisite oma last jätta vanade kasvatajate juurde. Jah soovisin! Aga oleks ma teadnud, et Mattis jääb üheks viiest omavanusest lapsest, oleksin ikka tõsiselt järele mõelnud. Mulle on olulisem lapse normaalne areng aga mitte konkreetsed kasvatajad (minu lugupidamine siinjuures praegustele kasvatajatele!). Nii et ei lähe läbi! Juhataja peab seisma laste huvide eest, arvestades sealjuures lapsevanemate ettepanekuid, mitte lähtuma oma tegevuses kõrvalseisjatele arusaamatuks jäävatest eesmärkidest.

Meil ei ole veel politseiriik, ametnikeriik ega lasteaiariik.  Seda silmas pidades jätkame ning viime oma ettepaneku järgmisesse instantsi. Ja vaatame siis kuidas asjad arenevad. Kas saab selguse majja või mitte! Ütlen nimelt selguse, sest kui segarühmadel oleks mingi väga loogiline ja laste huvisid arvestav taust, võiks tehtud ettepaneku päevakorrast maha võtta. Seda tausta aga pole!

11 kommentaari

  • Siret ütleb:

    Oi, kui kurjaks selline hämamine ajab. Kuigi mul selliseid probleeme enam pole (lapsed piisavalt suured), on selline karjuv ülekohus vaja elimineerida.
    Miskipärast on antud lõiked kontekstist välja rebitud. Sama seaduse § 6 lg (4) järgi on aga kirjas: Liitrühma moodustamiseks võivad ettepaneku teha lapsevanemad või neid asendavad isikud (edaspidi vanemad).
    Lõige 3) määrab ära, kuidas lasteaiarühmad jagunevad:
    1) noorem rühm – kolme- kuni viieaastased;
    2) keskmine rühm – viie- kuni kuueaastased;
    3) vanem rühm – kuue- kuni seitsmeaastased;
    4) liitrühm – kahe- kuni seitsmeaastased.
    Kust on võetud selline asi nagu segarühm?!
    Ei vaidle vastu, et lasteasutuse juhataja moodustab rühmad vastavalt vajadusele ja võimalustele. AGA, kuidas tagatakse nii erinevates vanustes olevatele lastele alushariduse andmine? Kui koolieelik peaks numbreid ja tähti õppima, siis samal ajal möllavad tema ümber nooremad mudilased?
    Lihtsalt müstiline, et leidub ikka veel selliseid “riik riigis” kohti, kus kehtivad täiesti oma reeglid. Ja kui Teile ei sobi, siis olge Te lahked, mingem mujale!!!
    Lapsed on küll väikesed ja ei oska end kõigi selle suure maailma ohtude eest hoida ega kaitsta, aga ka nendele kehtivad ju põhiseaduslikud õigused. Tore, et on südikaid lapsevanemaid, kes nende õiguste eest ka võidelda julgevad.
    Jõudu, jaksu! Äkki omavalitsusele tuleb kunagi meelde, et nemad on rahva “teenrid”, mitte vastupidi.

  • Toomas ütleb:

    Olen eelneva kommenteerija seisukohtadega 100%-lt nõus!

  • Veskimees ütleb:

    Küllap on probleemi olemus ruumi vähesuses ja tõenäoliselt ei tehta seda segarühmade moodustamist pahatahtlikult. Ma saan lasteaiast aru, et keeruline on 5 erinevat vanuserühma jagada 3 rühma vahel. Kusjuures 2011 aasta sügisel on kooliastujate arv Koeru vallas umbes 35 last. Rühmade suurus ei tohi olla liitrühmas suurem kui 18+2 last(ei viitsi seadustes tuhnida ja uurida, mis asi on segarühm). Hea oleks siinkohal teada palju on lapsi lasteaias ja kuidas on jaotatud lapsed rühmade vahel(vanuseliselt) ning millest lähtuti rühmade moodustamisel. Lasteaia kodulehel selline info puudub. Kindlasti on taunitav lasteaia poolne suhtumine, kui arutelu asemel soovitatakse lasteaeda vahetada. Liitrümade(segarühmade) moodustamiseks peab heakskiidu andma hoolekogu. Seda arvestades peaksid hoolekogu liikmed oskama vastata antud küsimusele. Kõike eelnevat arvestades jääb info puudumise tõttu palju segaseks. Kommentaari kirjutamisele ajendas mind ühiskonnas valitsev pidev vastandamine (valitsus versus opositsioon, vald versus vallaelanikud, lasteaed versus lapsevanemad, jne). Ühiskonnas puudub dialoogi pidamise oskus ja tahe paremate lahenduste leidmisel. Kui keegi üritab midagi muuta või otsida vastuseid ja lahendusi probleemidele võetakse seda, kui rünnakut ning rünnatakse vastu(parim kaitse on rünnak). Loodan, et minu “pisike” arvamusavaldus kedagi ei solvanud. See ei ole kirjutatud kellegi süüdistamiseks ega õigustamiseks, vaid mõtted, mis tekkisid eelnevat sissekannet ja kommentaari lugedes. Samas tekkis mõte ja üleskutse Markole tekitada foorum (näiteks Nahkanuia lehele ) kus võiksid toimuda arutelud teemadest, mis puudutavad Koeru valda üldisemalt(kuigi see algatus võiks tulla vallas). Nahkanuia ajaveebi külastatavust arvestades võiks sellest saada omamoodi ühiskonna korravalvur.

  • Heli ütleb:

    Medalil on kaks külge, nagu alati…..Võilille rühmas, kuhu tahtsite lapsi üle viia on 7 last, kes oleks pidanud sel juhul kolima Päevalille rühma – kus neid oleks oodanud, uued lapsed, uued kasvatajad ja enamus nendest on olnud oma rühmas 3 aastat. Ja Marko, ma ei liialda, Võilille rühma lastevanemate koosolekul istusid lapsevanemad silmad täis paanikat ja mõistmatust, neile oli see mõeldamatu….keegi ei olnud nõus oma last üle viima! Seda lugu vaadati Võilille rühma vanemate poolt, kui, et, mis neil viga hakkas…:)
    Minu Mart saab hakkama, nagu on selgunud ka sõime rühmas – kuhu teda karistuseks vahepeal komandeeritakse…..:):) Klge nautige Piretit ja Heljenit, neid uusi rühmaruume ja 20% lapse arengus on lasteaia osa….80% lapsevanemal!!!! Pain in the ass…

  • Toomas ütleb:

    Ma ei tahaks nokkida, aga 20% on ka suur näitaja :)

  • marko ütleb:

    Arutelu koht on siin nii ehk naa juba olemas. Olge lahked ja tehke seda!

    Veskimehega olen selles mõttes ühte meelt, et dialoogi pidamise oskus on meil nullilähedane. Igat tõstatatud teemat võetakse rünnakuna, kusjuures asjaosalised ise räägivad vähe kui üldse. Nahkanuia ajaveebis on dialoogi pidamise tavad vähemalt minu arvates olemas, näitab seda ju kasvõi Heli kommentaar, mis esindab kas just kardinaalselt aga teistsugust seisukohta siiski. Ja see on teretulnud!

    Ma ei tahaks antud teemal kõneldes nõustuda väitega ruumide nappusest. Lapsevanemate ettepanek (mille tahan ka siia üles panna) põhines üpriski selgel matemaatilisel tehtel ja vanuselisel jaotusel. Vahetuse tulemusel oleksid laste vanused kahes rühmas kenasti ühtlustunud.

    Helile vastan, et selles reaalsuses kus meie paikneme, võib medalil ka viis külge olla. See kõik sõltub vaatajast. Üks hea viis asju mitte lahendada, on tuua sisse isiklik tasand ja lisaks Veskimehe poolt toodud erinevate tasandite vastandumistele vastandada tasandid siseselt. Nüüd siis istuvadki ühed omas ringis “silmad täis paanikat” ja sama teevad teised. Omavahel ei suhelda, lasteaed vahendajana lisab aga õli tulle, probleemi olemust ei puuduta keegi.

    (Võtke näiteks kasvõi seesama postitus. Kirjutan selle lõpus selges eesti keeles, et vaja on selgust, selgitusi! Ja kui need on olemas ning tuginevad mingil loogikal, võiks ju praeguse olukorraga isegi leppida. Aga lihtsam on üksteist peksta. Kui suudaksime lastevanematena üheskoos defineerida oma vajadused, võiksime juba objektiivsemalt vaadata, kas praegune olukord sellele vastab. Praegu on vajadused defineeritud vanemapõhiselt, äärmisel juhul väikese huvigrupi põhiselt, mille arvukamaks esindajaks on rühm. See on vale lähenemine. Süsteem peab olema. Lugege lasteaia juhataja kirja ja näidake, kus seal on mingigi selgitus toimuvale, kus on vastused, kus selgitused? See kiri on hämamine ja ainus, mis sellega saavutati, on paberi raiskamine.)

    Aga siin ongi meil lasteaed, kes PEAB selliseid olukordi EOS lahendama, mitte pärast laste ja nende vanemate emotsioonidele viidates oma rumalatest otsustest kinni pidama. Ma ei pea normaalseks, et Sinu Mart sõimerühmas on. Ta võib seal hakkama saada aga analoogiaid kasutades saavad inimesed hakkama kus iganes. Oma arengutasemelt peaks Eesti sellisest olukorrast ammu üle olema ning pakkuma lisaks lihtsalt äraolemisele/elamisele ka mingeid mugavusi.

    (Päevalille rühmas on küll remonditud ruumid aga mõeldud pole need suurtele. Mati lööb minnes ja tulles pea ära vastu garderoobi riiuleid, mis on vanemate laste jaoks liiga madalale paigutatud! Sama probleem teistel. Ma vist ei peaks sellest rääkima, sest elus on nii palju ilusat. :))

    Fred Jüssi on rääkinud kahest terminist, mis teineteisest olemuselt erinevad kuid mida liiga sageli sassi aetakse. Need on “normaalne” ja “loomulik”. Esimene neist esindab meie enda loodud reaalsust, millega paraku liiga sageli lepitakse ning mida hakatakse “loomulikuks” pidama. Teine on midagi sellist, mis on loodusele ja meile looduse osana loomulik! Nagu Jüssi ise seda selgitab, on Lasnamäe trammi sihvakoori täis põrand normaalne, jäälilled trammi aknal loomulikud. Kas mõistate sõbrad?

    Meil on meie normaalne maailm, mida me peame loomulikuks. Sõnnikuhunniku lillekestega katmine ei tee seda olematuks. Ta on ikka seal olemas. Muidugi mu poeg naudiks Piretit ja Heljenit aga ma arvan, et veelgi enam naudiks Mattis omavanuste laste seltskonda. Samuti Mart ja paljud teised. Ja siin pole midagi tegemist emotsioonidega ega suurte silmadega (andestust!). Me räägime lastest ja nende loomulikust arengust. Või vähemalt mina saan sellest nii aru!

    Ja siiani pole ma aru saanud rühmade vanuselise jaotuse põhimõttest! Äkki keegi selgitab seda? Äkki keegi saab sellest lausa aru?

    Kuid tänud sõbrad arvamust avaldamast! Pole paha arutelu!

  • marko ütleb:

    Tahtsin lisada, et ei mina ega Maarja pole selle protestiaktsiooni algatajad. Aga me mõlemad arvame, et tehakse õiget asja.

  • Endrik ütleb:

    No kuulge, mõelge ikka ka nende teiste seitsme lapse peale, kelle arvelt te vahetust tahate teha! Kus see õiglus nüüd on??? Kokku kannatavad 14 last.

    Marko, ära palun vehi rusikatega, parem ühineme ja nõuame koos Ervitale taas lasteaia avamist. Siis saavad koos meeldivalt aega veeta 2 kuni 6 aastased lapsed ning seda nagu üks suur ja õnnelik pere ;-)

  • marko ütleb:

    Aga äkki mõtled ise? :) Mõned mõttekohad:

    1. Probleemi olemuse definitsioon. Rühmade muutmiseks avalduse esitanud 7 lapse vanemad ei taotle oma ja teiste lastele kannatusi vaid soovivad, et rühmade koostamine vastaks nii seadusele kui ka tervele loogikale, nii täna kui tulevikus. Ükskord kui see mädapunn on välja pigistatud, ei pea keegi kannatama.

    2. Minu poeg tuleb lasteaiast koju ja ütleb, et ta ei saa väiksematega mängida kuna ta ei saa aru, mis nad räägivad! Tundmatuks jääda sooviv lapsevanem ütleb, et tema laps oli peaaegu igal aastal uues rühmas. Sama teisega. Mati jätkas “vanas rühmas”, kus on kuus kaaslast eelmisest rühmast ja ~15 uut!

    Need argumendid mis Sa välja tood on emotsionaalsed ja ei maksa tegelikult midagi. Palun defineeri “kannatused” ja ütle, kes tegelikult “rohkem” kannatab! Ja kas üldse kannatab, kui lapsed saavad omavanustega koos olla?

    Väitest, et “mina vehin rusikatega”.

    1. Tsitaat postitusest: “Kas saab selguse majja või mitte! Ütlen nimelt selguse, sest kui segarühmadel oleks mingi väga loogiline ja laste huvisid arvestav taust, võiks tehtud ettepaneku päevakorrast maha võtta. Seda tausta aga pole!” – Mina tahan selgust, läbipaistvust, loogikat, mitte ei vehi rusikatega.

    2. Tsitaat minu kommentaarist: “Tahtsin lisada, et ei mina ega Maarja pole selle protestiaktsiooni algatajad. Aga me mõlemad arvame, et tehakse õiget asja.” – Minu pere ei ole selle aktsiooni taga AGA nähes lapsevanemate huvide taga tõsist probleemi, lõime kampa. Või kas oleksime pidanud Mati üksi “vanasse” rühma jätma? Ilma välise algatuseta oleks see küsimus meie poolt üles võtmata jäänud.

    Täna ma lihtsalt kajastan olukorda koos endapoolse selge arvamuseavaldusega.

    3. Kui see algatus peaks võtma isikliku alatooni ja omandab isikutevahelise võitluse jooned, distantseerun koheselt koos oma perega. Ma ei ole huvitatud isiklike konfliktide toetamisest ning täna EI OLE minul isiklikult juhataja vastu! Tegeleme probleemiga!

    ***

    Ma ei taha ühineda kellegagi ega millegagi kui selle hinnaks on probleemist möödavaatamine teises kohas, antud juhul Koeru lasteaias. See tähendab, et ühel hetkel on see lahendamata probleem ka Ervital. Ja ma eelistan, et Mati käib lasteaias omavanustega ja väiksemate/suurematega suhtlemine jääb tema lasteaiavälisesse aega. Aga põhimõtteliselt pole mul midagi Ervita lasteaia vastu.

    Ma ei ole poliitikamees ja ei tee poliitikat. Olen lihtsa, teinekord liiga otsekohese mõtlemise/ütlemisega. Aga valet ma ei kannata ja kui vaja, näitan endale ka näpuga. Ja seda ma kohe teengi, …

    ***
    … sest Maarja rääkis hetk tagasi lasteaia juhatajaga, kes kenasti selgitas olukorda. Juhataja tõi välja argumente mille üle mõelda ja mina jätan siinkohal otsad lahti kuni õhtuni, kus mul endal avaneb võimalus temaga suhelda. Ma leian endiselt, et üleüldine töö toimimispõhimõte on vale (rühmade ebaühtlane vanuseline kvaliteet) aga kui sellel on olemas PÕHJUS, ei ole mina vastu. Ja praegu hakkab tunduma, et see põhjus võib isegi olemas olla …

  • Marje ütleb:

    Käisin koosolekul ja sain asjast aru nii, et laste vahetamisega laheneb see probleem lihtsalt sellel aastal. Aga järgmisel aastal kui tulevad uued lapsed (seal hulgas ka sama vanad kui Mati) ületab nende arv rühmas lubatud piiri ( oli see siis 20, 22 või 24, ei viitsi praegu uurida) ja mõni neist peab ikkagi minema teise rühma. Ikkagi ei saa koos olla ühevanused lapsed, sest siis oleks ju ühes rühmas 24 (pakun umbes) ja teises võibolla ainult omavanuselist 16 last. Või tekiks olukord, et minu laps (selleks ajaks 4) peab olema rühmas jälle 2aastastega, sest tema vanuseid enam eriti peale tulemas pole, aga sõime on soovijaid väga palju. Ma ei saa ju siis karjuma hakata, sest ka need väiksed peavad kuhugi minema. Usun, et kõigile meeldiks kui oleks koos omavanused ja ka õpetajatele meeldiks, aga selleks oleks tõesti vaja juurde ühte rühmaruumi. Kuid niikaua kui seda pole, peame leppima sellega mis on. Ja mina olen rahul, sest käis ka minu vanem laps nii lasteaias (viimasel aastal koolirühmas, poole aasta pealt, läks ära ta vana kasvataja ja tuli uus, 1. klassi lõpetas kiitusega ja praegugi on enamus viied kaks nelja ka seal hulgas). See lause oli selleks , sest koosolekul oli ka üks suur probleem, et lapsed ei harju viimasel aastal ära uute õpetajate ja kaaslastega. Ei usu seda eriti, muidugi võib ka olla erandeid. Aga see on ainult minu arusaamine olukorrast. :))

  • Margit ütleb:

    Minu eelmine kommentaar kadus internetisügavustesse. Aga kuna teema on tuline, siis alustan taas:)
    Päevalille rühma lastevanemate koosolekul jäi kõlama teema algatanud lapsevanema seisukoht, et kas tema laps peab olema väikestele lapsehoidjaks ja kanseldajaks. Ei pea ju! Niipalju kui mina olen märganud ja kasvatajatega suhelnud antud teemal, siis väiksed mängivad koos, suured omavahel. Teine probleem tundus olema see, et antud lapse vanem õde tuli ära kooli (paraku ei saa ju noorem kooos õega mitu aastat varem tulla)
    Mis puutub rühma sobivust väikestele (riietuskapid või kuidas neid nimetada) jah, aga wc-potile ei ulatu meie 3ne sell ka astmelaua abiga! Seega need oleks nagu suurtele mõeldud.
    Ühele eelkõnelejale-kooliks ettevalmistavad tegevused toimuvad siis, kui väikestel on tantsu- või laulutund.
    Veel nt 2011a tulevat kooli 35 last, kes tuleks jagada nii ehk naa 2 rühma, sest eriloaga võib rühmas olla 24 last. Seega oleks 11 last ikka kusagil teises rühmas erivanustega koos.
    Lisaks pöörab lasteaed tähelepanu ka sellele, mis aastal keegi kooli tuleb. Praeguse seaduse kohaselt peab kooli tulema laps, kes 1.oktoobriks on saanud 7a. Meie kutt nt saab oktoobri lõpus 7, st et ta tuleb aasta hiljem kooli, kui tema sõber samavanuselisest rühmast, kes saab mais või septembris 7a.
    Probleem on olemas ja tuleks lahendada. Aga minu arvates ei ole hea hakata nö poole aasta pealt lapsi jälle ümber paigutama ja seda KÕIGIS kolmes rühmas (va sõim).Seda oleks võinud teha siis augustis peale suvepuhkust. Või siis nüüd detsembris, peale jõulupuhkust. Samas olen mina vaatamata segadusele VÄGA rahul Heljeni ja Piretiga ning kõigi teiste kasvatajatega, kelle töö sellised megasegased rühmad raskeks teevad. Jõudu ja jaksu neile!
    Mina nt leiaks, et asjast uvitatutele võiks lasteaia juhataja korraldada nt üldkoosoleku või infotunni või aruteluringi, kus saaks teha konkreetseid ettepanekuid.

Jäta kommentaar