Mäletate, kirjutasin Vardja veski põlemisest ja sellest kuidas ma selle uudiseni jõudsin. Vaadates läbi 1929 aasta Järva Teataja numberid, torkas silma mitmel korral mainitud Rõhu küla ja selle asunikud. Valdavalt olid kõik mainimised negatiivsed ja seondusid kuritegudega. Huvi pärast koondasin kõik sellised nupukesed ühte, et need oleksid ka siin ajaveebis alati võtta ning uudishimulikel lugeda. Nagu selgus, oli tunne, et Rõhu elanikud esinevad kriminaalse sisuga uudistes liiga tihti, petlik, sest lähemal uurimisel leidsin selliseid ainult 7, neist kaks on avaldatud eraldi postituses ning seonduvad pigem päästeteenistuse valdkonnaga.
Paar uudistes mainitud nime on mulle varasemast tuttavad. Näiteks esimeses uudises mainitud Leena Tomingas pidas oma üe Meta’ga Seljamäe talu Nahkanuia külas. Just Seljamäe (mitte Vahemetsa) on see talu, mida mina oma kodu aknast näeksin kui elanuksin siin mõnikümmend aastat tagasi. Gustav Piilbergi nimi on aga läbi käinud nii siit ajaveebist kui ka vanadpildid.net keskkonnast. Seni ainult positiivses võtmes. Mitte ainult Piilbergi vaid ka teiste nimede nägemine on kainestav. Tekib ju tihti lugude ja piltide najal mulje elust “muistsel aal” kui millesti väga ilusast ja harmoonilisest. Selgub, et fotol naeratava näo ja rahuliku olemise taga võis omal ajal peituda korralik rusikakangelane, metsavaras või pussitaja. Just nagu tänapäeval. Midagi pole muutunud.
JT nr 17, 26.02.1929 – Nagu eespool kirjutasin, on mõlemad uudises mainitud isikud mulle “tuttavad”. Pisut kurb oli lugeda, et piltidel nii “armsaks” saanud Gustav Piilberg oli korra ka metsavaras.
Väinjärve vallas, Rõhu asunduses, varastati Leena Tomingaselt 9 ehituspalki 45 krooni väärtuses. Hiljem leiti palgid Rakke jaamast Printsthali puulaost, kuhu need Arukülas elutsev Gustav Piilbaum vedanud. Kui Piilbaum teada sai, et Tomingas palke otsimas käinud ja asjale seaduslik käik antud, läks ta Tominga juure, tunnistas varguse üles, palus andeks ja lubas kahju mitmekordselt tasuda, kuid varas võetakse siiski vastutusele.
JT nr 20, 5.03.1929 – Huvitav, millisest talust on jutt? Ainsat Jakovitsi näitab maaüksuste loetelu Metsanurga külas Ale talus, millest on olnud palju juttu seoses sealse perepoja Voldemar Jaokovitsi saamisest Koeru kandi metsavendade üheks juhiks. Üldse tundub, et “Rõhu” on olnud koondnimetus Rõhu-Nahkanuia kohta, selles valguses ka Metsanurga kohta kuigi Metsanurga jäi juba Norra alla.
Huvitav on ka kaupluse mainimine, mis kaudselt kinnitab minu hüpoteesi Rõhu kui suurema piirkonna koondnimetuse kohta. Siiani pole teada, et Rõhu külas oleks olnud kauplus. Kus üldse see võis olla? Ervital? Liusveres?
Varas jättis hobuse ilma riistadeta
Väinjärve vallas Rõhu külas elutsev August Jakovits läks hobusega sama küla poodi. Ta sidus hobuse poe ette kinni. Poest väljatulles leidis Jakovits, et tema hobuse ohjad, päitsed ja kaks sedelga rihma äravarastatud. Kahju 11 kr. ümber.
JT nr 28, 5.04.1929 – Taaskord jään võlgu Ferdinand Linno kodutalu. Maaüksuste loetelu nimetab kaht Linno nimelist, kellest ühele kuulus Hansu ja teisele Poe talu. Kus need asusid, hetkel öelda ei oska. Isiklikult tundub Terase peksasaamine õigustatud kuigi labidavarre vastu pead puruks tagumine on võigas lugeda, rääkimata selle nägemisest.
Kisuti ja kakeldi
Külariiukukkede pühad Väinjärves
Esimesel lihavõttepühal kohtusid joobnud peaga tülli Väinjärve vallas Preedi asunduses Rõhu külas elutsevad Ferdinand Linno, August Möllerbed ja Kõpsta asunduses elutsev Alfred Teras. Alguses lepiti niisama rusikatega, kuna Linno ja Müllerbed, kes ühiselt Terasile kallale tungisid, viimasest rusikatega jagu ei saanud, siis võeti abiks kaikad ja labidavarred, mida Terasi pähe puruks taoti. Saabunud hoopide tagajärjel jäi Teras uimaselt maha, kuna haavadest verd nirises. Kolkimisele tehti lõpp kõrvaliste isikute poolt.
Tüli püstitanud Teras, kes omavoliliselt Linno hobuse võtnud ja ja sellega viina ostma läinud. Tagasi tulles oli hobune viimasest äraaetud, nii et vaevalt jalul seisis. Ka leidus hobuse parema esimese jala küljes suur verine haav, mis Linno arvates Terase poolt pussiga löödud. Kui Teraselt Linno järele küsis sõidu otstarvet ja hobuse haavamist, läks Teras vihale, tormas Linnole kallale ja lubas teda koos hobusekronuga maatasa teha. Linnole ruttas appi Müllerbed ja nii lõppes tüli Terase kolkisaamisega.
Verine kakelus arenes ka Väinjärve asunduses eelmisel ülestõusmise pühal peetud pidul. Külapoiste jõukatsumisel keset ringmängu värvus põrand verega.
JT nr 30, 12.04.1929 – Tegemist võib olla peremees Jaan Piilbaum’iga. Tema kodutalu nime jään võlgu. Üldiselt seostan Piilbaume Liusvere kurvis asuva majapidamisega, umbes sealt jooksis omal ajal ka Rõhu-Liusvere külade piir. Huvitav, et ka tol ajal peeti kasvavat kaske ebaseaduslikul teel omandamist väärivaks.
Pikanäpumehed töötavad
Väinjärve vallas Rõhu külas elutsevalt J.Piilbaumilt varastati heinamaalt neli kasvavat kaske 30 krooni väärtuses.
JT nr 31, 16.04.1929 – Maaüksuste loetelu järgi olid Kärtner siinkandis levinud perenimi. Sellenimelistele kuulus lausa kolm majapidamist: Tirsamäe – Kärtner Mary, Kaasiku – Kärtner Karl ja Kalda – Kärtner Anette. Millisega neist oli seotud paljakäsi mõõgamehele vastu astunud Gustav, ei oska arvata. Aga uhke tunne on küll. Selline mees Rõhult!
Ja taas imestan kui sarnased on inimesed. Võtta mõõk ja tulla sellega külapeole vehklema, selline uudis meedias ei tõstaks vererõhku ka tänapäeval.
Väinjärves kakeldakse
Laupäeva õhtul läksid Väinjärve vallas Udeva asunduses kaklema Rõhu külas elutsev Gustav Kärtner ja Vao külas elutsev Arnold Lammer. Tüli algatajaks oli Lammer, kes joobnud olekus mõõk käes ennast väljakutsuvalt üleval pidas. Vastastikku sõimu peale kargas kargas Lammer Kärtsnerile mõõgaga kallale, lõi viimasele käe pihta, millisest löögist käsi veristatud ja tugeva põrutuse sai. Rüselemisest läks korda Kärtneril mõõka Lammeri käest ära kiskuda, mispeale Lammer kui sõjariistata jooksu pistis, millega ka kakelus lõppes. Kas Lammeril mõõga kandmiseks luba, ei ole teada, seniajani ei ole ta oma mõõga järele tulnud.
Vardja veski põlemise lugu lugege siit.