Oktoobri lõpus saabus Timeksist postkasti murutraktori remondiarve. Millalgi augustis kadus traktoril jõud, mootor hakkas paukuma ning niitmisega kaasnes kohutav bensiinihais. Kahtlustasin üht ja teist, vahetasin ja puhastasin ära kõik, mis vahetada või puhastada oskasin ning lõpuks viisin masina hooldusesse. Selgus, et üks “pütt” või siis silinder ei tööta. Lõpuks pääsesin süütepooli vahetusega, mis läks kokku maksma vähem kui 100€.
Reedel helistas Motohoovist Jüri ja teatas, et paar ammu tellitud ATV juppi on kohale jõudnud ja võin neile järgi minna. Rõõm oli suur, lõpuks ometi terendas silmapiiril lootus oma tehnika korda saada. Jäi ainult hooldusaeg kokku leppida ja masin Tartusse toimetada.
Kui laupäeval helistas Rene ja palus mind ATV-ga appi kütitud sigu metsast välja vedama, võtsin kutse rahuliku südamega vastu. Laadisin oma puhta ATV käru peale, Mati autosse ning sõit läks Vaali poole. Selgus, et sead on 100-150 meetri sügavusel võpsikus, kuhu pääsemiseks tuli kiinidega ligipääs rajada. Puhastatud ligipääs nägi välja umbes selline:
Kuigi oksad krõbisesid pidevalt vastu põhja ja kohati oli puudevaheline läbipääs väga kitsas, jõudsin kenasti sigadeni asusin neid välja vedama. Üldiselt kõik sujus kui vedamisnööri katkemine välja arvata. Kes pole seda varem teinud ja näinud, täiskasvanud siga on paras jurakas, mistõttu tirisin neid kahekaupa. Palusin Matil teha ka video ja siin on üks hetk metsast. Alguses konkus otsa haagitud kolmest seast sai üks pärast veonööri purunemist. Need võtsin peale järgmise ringiga. Minu arusaamatud manöövrid operaatori ees on tingitud väga kitsast läbipääsust kahe puu vahel, mille läbimiseks pidin ATV sirgeks rihtima.
Väljavedu sujus hetkeni, mil viimase satsi järgi läksin. Pisut hooletult ja väljakeeratud ratastega üle sammaldunud mätta sõites kadus esisilla haardumine korraks ja sellest piisas, et tagarataste lükkamisel vasaku esitiivada vastu puud raksatada.
Nagu selgus, oli viga sügavam kui purunenud plastdetailid. Nimelt murdis keresse litsutud esituli puruks ühe jahutusvedeliku ringlust tagava plastdetaili, mida meil käepäraste vahenditega parandada ei õnnestunud. Pärast korduvaid katseid toppisime mõlemad tekkinud avad oksajupiga kinni ja jäime lootma parimat.
Startisin viie täiskasvanud seaga kelgul rabasihile pikkusega 400-500 meetrit. Kui arvestada sea kaaluks umbes 100 kilo, vedasin ATV järel poolt tonni. Sellele lisandus tee pealt veel üks kesik. Seega kokku 6 looma. Ei saa öelda, et ATV oleks mind hätta jätnud kuigi kahest soonikust läbi saamiseks vajasin meeste abi. Kerge ATV ei saanud raske kelguga piisavat hoogu üles ja kaevus pehmetes kohtades mudasse. Allolev foto on tehtud ühes sellistest kohadest kus Matiga järelväge tõmbama-lükkama ootame.
Lõpuks saime sigade metsast välja, Mati esimesel pakiraamil raskust lisamas ja Aivar vahelduva eduga suitsevat ATV-d lükates või siis astmelaual samuti kaalu lisamas. Edasi läks juba lepase reega kuni ühel kõrgemal künkal kelk äkki kergeks läks ja ma tagasi vaadates nägin kuidas kaks siga veel viimase “põgenemiskatse” tegid. Veonöör oli uuesti katkenud kuid tagasi me seda siduma ei hakanudki, sest sinna sai juba masin järgi ja mina võisin minna koju haavu lakkuma.
Pärast põhjalikku uurimist ja osalisest plastdetailide lahtimonteerimist oli mul kahjustuste ulatus teada. Kõige enam teeb muret radika küljest murunud toruots, sellele järgnevad mitu murdunud kinnitust kas kere plastdetailide või siis tule küljes. Kui neid kuidagi taastada ei õnnestu, tuleb detailid välja vahetada ja see tähendab kõigi ninaosa plastikust kattedetailide vahetust. Pluss esituli. Tegin siiski enne paanikatuba internetis väikese uuringu ja leidsin, et on olemas firmad, kes tegelevad plastiku keevitusega. Ehk on see osaline lahendus. Radikas on muidugi iselugu kuid sellele küsimusele loodan saada vastuse Motohoovist, kuhu niigi pean minema.
Olen siiani oma masinaga väga rahul olnud kuid seekordne õnnetus avas mu silmad ühele nõrgale kohale, millele ellnevalt juba viitasin. Kuigi plastik on elastne ning plasttüüblid oskavad sobival hetke puruneda, on üksikute detailidega jäigaks ning kokku seotud korpuse nõrkuseks kinnitused. Kui need purunevad, on korpus ise küll terve kuid näiteks esituld millegi külge panna pole.
Õnneks pakkusid jahimehed oma abi masina parandusega seotud kulutuste katmisel. Hoian lugejad kursis kuidas see lugu lõpeb!