Oh neid õnnetuid, kes täna oma suvekummidega alustasid Koerust läbi J-Jaani ja Albu sõitu Tallinnasse! Kui me olime jõudnud Valgehobusemäe juurde, tegime Maarjaga elude säästmise nimel otsuse kohad vahetada ja edasi juhtisin autot mina. Kelle õnneks, kelle õnnetuseks ei juhtunud meid peatama ükski poiltseinik ning 18 000 krooni võimalikku trahvisummat jäi siiski meile.
Arutasime Maarjaga millised tagurpidi maailmas me elame. Lähtudes trahvisumma suurusest ja selle äravõtmise põhjusest võiks eeldada, et see tükike paberit autot juhibki! Minul on Maarjast kordades suurem auto juhtimise kogemus igasugustes teeoludes. Kuigi me mõlemad oleme aastaid Paidest Tallinna tööl käinud, on rooli keeramine olnud valdavalt minu ülesanne. Kas ka politsei oleks meid kinni pidades samamoodi arvanud? Kas tänased teeolud oleksid suutnud panna meie karuse olemisega korravalvurid leebuma ja alluma lihtsale loogikale, et autot juhib suurema kogemusega juht?
Teeolud olid igatahes julmad. Valgehobusemäe kandis keeras seni vihmane ilm lumele ja tee kattus kiiresti korraliku lobjakaga, mis autot magnetina kraavi poole tiris. Päris mitmel korral arvasin, et nii, nüüd on minek. Jäime siiski ellu ja jõudsime õigeaegselt koju, lasteaeda väikemehele järgi.
Homseks sai kirja pandud kummivahetus. Soovitan seda teistelgi teha, sest ilmastik on meie kandis äraarvamatu. Kord külmetab, siis sulab, siis on ja ei ole. Need mõned kaotatud naelad ei kompenseeri kõiki neid kulusid, mis tulenevad omapead seiklema läinud masinast. Üht sellist me täna keset põldu igatahes nägime. :)
Tagasi Koerus olles tahtsime väsitava, ligi kaks tundi kestnud tagasisõidu kompenseerida väikese õhtusöögiga Januses Käos. Nagu selgus suletakse meie ainus söögikoht argipäeviti kell 17:00 ja sellest on pagana kahju. Eesti on ikka ääremaa, kus elu jagub Tallinna ning veel paari suuremasse kohta. Sellist olukorda, kus ühes väikeses Paide suuruses linnakeses on kümmekond korralikku restorani, tuleb meil veel kaua oodata! Ja välja teenida.
5 kommentaari
Meiekandi teeolusid arvestades said meie auto(de) rehvid vahetatud juba valimiste ajaks mahasadanud talve tervituseks.
Mis aga puutub söögikohta, või siis söömisesse üldiselt, siis Koerus võib ju lausa nälga jääda :P Rääkimata sellest, et väljas söömas ei saa käia juba ammu, pole ka meie suurima poe (Konsumi) kaubavalik just eriti kiita. Nädalavahetusel (eriti pühapäeval) on suht lootusetu piima või leiba saada. Sellepärast toome meie oma piima talunikult ja leiva küpsetan ise. Lihakraamist ei maksa üldse rääkida :D. Ega jää muud midagi üle, kui lambad karjamaale ja sead-kanad lauta :D
Mul isiklikult ei ole Janusele Käole etteheiteid. Eks iga äri peab ennast ära tasuma ja ma ei usu, et perekond Mänd oma 1x aastas pärast kella viit toimuva õhtusöögiga seda tasuvaks muuta suudaks! :) Kui oleks sööjaid, küll leiduks ka vastava teenuse pakkujaid. Aga kui Paideski pole aastate jooksul suudetud järjepidevalt lahti hoida söögikohti, kuidas see Koerus, kus rahvas nosib sügisel aiamaalt ning metsast korjatut, nii olla saaks? :)
Rehvivahetuse koha pealt tahaks öelda, et kuigi autoteenindused promovad rehvide vahetamist (st ka naelrehvide kasutamist sest siis on vahetus kevadel kindel!!!) siis mina soovitan hoopis mõelda lamellrehvide peale neid aastaringselt all hoides. Rehvid kuluvad küll kiiremini aga ära jääb see iga-aastane ehmatus, et appi lumi mis nüüd küll saab. Turvalisus on ka tagatud. Ei, see pole nali argumendid mis selle kasuks räägivad:
1)Mitmed testid on näidanud, et lamell ei ole naastrehvist talvistes oludes oluliselt kehvem. Väike vahe naastu kasuks on kiilasjääl aga palju meil seda on?
2)Kuigi aastaringne lamelli kasutamine võib tunduda kulukam variant, siis igal kevadel ja sügisel umbes 250-400 krooni eest rehvide vahetamine tähendab kahe aasta jooksul kulutust suurusjärgus umbes 1000-1600 EEK. Heal juhul 1/4 kogu jooksu hinnast.
3)Rehvisegu vananeb aastatega ja rehvi omadused muutuvad. (ok, naelad jäävad naeltks aga palju me naelu tegelikult vajame? Palju neid meie talvega alles jääb? ) Mina sõidan palju ka tsikliga ja nende puhul soovitatakse rehve vahetada kindlasti iga kahe hooaja järel, kindlam oleks iga hooaeg sest muidu ei või nende peale enam kindel olla. Aga auto puhul?
4) Turvalisus on alati tagatud – sest kogemus näitab, et igal aastal tuleb lumi “täiesti” ootamatult ja mõni juht peab seetõttu oma elu jätma. Lamelli võib alla panna palju varem, et vältida üllatusi.
5) Minu jaoks isiklikult üks olulisemaid argumente – meie teed jäävad korda ja tekib palju vähem pikirööpaid ja muid ohtlikke nähtusi.
Kokkuvõttes on naelkummid minu arust näiline turvalisus mis võib alusetult suurendada juhi enesekindlust ;)
Ütleks ka nüüd sõna sekka. Kellele naast ja kellele lamellrehv, see on umbes sama igikestev teema nagu kellele meeldib ema ja kellele tütar. Kindel võib olla selle peale, et väga hea lamellrehv maksab sama palju kui või isegi pisut rohkem kui sama hea naastrehv. Samas on jälle hinna ja kvaliteedi suhe üsna suhteline näitaja ning mõttetu olek sellel teemal üldse diskuteerida.
Pigem sõltub rehvi valik ikkagi selles, et milliseid teid enamasti sõidetakse. Kui selleks on linn või peamagistraalid, siis pole tõesti naastul erilist mõtet, aga kui selleks on kõrvalmaanteed ja kohalikud teed, siis pole lamelliga siin eriti midagi hoobelda. Korralikult hooldamata teed on üsna varsti ja seda eriti kevadeti totaalsed liuväljad ning sellistes tingimustes on vaieldamatud eelised naastrehvidel.
Muinasjuttu naastrehvide poolt sisse sõidetud pikirööbastest on igati asjakohane rääkida siis, kui kõneall olev teekate on olnud uuenduseta juba aastaid. Meie tingimustes tekivad pikirööpad sisse valdavalt suviti ja see ei ole mitte naastrehvidega sõitmise tulemus. Pigem on probleem teekatte materjalides ja selle paigaldamise kvaliteedis.
Seega minu subjektiivne soovitus on ikkagi kasutada vastavalt olukorrale õigeid rehve, olgu selleks suvi ja talv või maa ja linn. Minu moto on see, et see mis sobib kõikjale, ei sobi tegelikult kuhugi.
Nendel teedel kus mina (ja Endrik ja veel paljud teised) sõidan, on minu arvates parim ikka klassikaline naastrehv. Maal on lund ja jääd rohkem kui tarvis. Ja asfalti kuhu pikitriibud sisse sõita pole ka eriti. :)
See Endriku väljaöeldud mõte universaalsete asjade mitteuniversaalsuse kohta pole mullegi võõras. Samas nõustun ka Kaareliga, et rahast (ja pisut ka keskkonnast) on kahju.