Preedi mõis – puudub peahoone vol 2

Hiljuti avaldasin postituses “Preedi mõis – puudub peahoone” ühe foto, mis nii minu kui ka näiteks Rainer Alase (raamatu “Järvamaa mõisad” autor) arusaamise kohaselt on jäänuk omaaegse Preedi mõisa algsest peahoonest! Selle seisukoha seadis oma kommentaariga postitusele kahtluse alla Ilmar Ijavoinen, kes on elanud Preedi mõisas aastatel 1959-1966. Ta kirjutab:

See on just nimelt Preedi mõisa peahoone. Varemed fotol, mida teie tituleerite Preedi mõisa varemeteks, on tegelikult viinavabriku varemed.

Küsimus on seega selles, kas kahekordne ehitis, mida Ilmar näikse pidavat Preedi mõisa peahooneks seda tõepoolest on ja kui mitte, siis kus see asus. Nimetades pildil oleva kahekordse hoone küljel paiknevaid varemeid viinavabriku varemeteks, toob Ilmar teemasse uue dimensiooni.

Alustame vaidlusalusest pildist endast, mis näeb välja selline:

Selle hoone kohta kirjutab Rainer Alas järgmist:

“Peahoone oli ühekorruseline ja poolkelpkatusega. Esifassaadi keskteljel paikne lai kahe aknaga madal pealisehitis, peaukse ees oli avatud palkon. Hoone vasakul tiival oli ristine kahekorruseline, kellerdatud ja lameda viilkatusega risaliithoone.”

Tsitaat: R.Alas, Järvamaa mõisad, Kuma Kirjastus, 2009 (lk. 139).

Et asi oleks veelgi selgem, alustame päris algusest. Olemas on 1703 aastast pärit Preedi mõisa härrastemaja põhiplaan, millel on selgelt näha, et mõis oli algselt ühekordne (vaata ka “Veel Preedi mõisast“).

RADAR interaktiivne õppeprogramm annab mõisa peahoone kujunemise kohta järgmise info:

“Preedi mõisa vanem, ühekordne osa, on ehitatud umbes 1810. a. ümber, kuna uuem kahekordne osa on pärit 1850dast aastast, mil Preedi tehti peamõisaks, kuna seni olid mõisnikud eland Rõhul. Praegu on maja asunikkude kasutada.” (EKLA, f 199, m 40, 19/20 (I-7) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929))

Juhan Soomets on teinud ära suure töö ning sobitanud omavahel kokku erinevatest aegadest pärit Preedi mõisa kaarte. Tehtu põhjal saab teha ühe päris kindla järelduse, et mõisa peahoone, seesama, mis eelmisel plaanil, on jäänud läbi sajandite samasse kohta ega pole oma asukohta muutnud. Ma ei hakka Juhani kaarte ja nende põhjal tehtud järeldusi selles postituses pikemalt lahkama aga toon ära ühe tsitaadi koos selle juurde kuuluva kaardiga. Lisa saab lugeda postitusest “Jätkuvalt Preedi teemadel“.

Järgmiseks püüdis Juhan omavahel ühitada 19. sajandi teise poole kaardi ja rootsiaegse kaardi 18. sajandi algusest. Vanema kaardi nii-öelda ankurdamine uuema külge toimus läbi mõisahäärberi, mille asukoht peaks kõikide eelduste kohaselt olema sama. Lisaks asetub täiesti õigesse kohta ka sild. Muud hooned ei klapi ja pole ka ime. Kui lugeda aastast 1688 pärit mõisa kirjeldust, võib sealt näha, et enamus hooneid oli puidust ning ei pruukinud lagunedes endast midagi taaskasutatavat järgi jätta. Ja eks vajadused aastakümnetega muutusid ning küllap ka kasvasid, mistõttu uus hoonetekapmpleks paiknebki suures osas vanast erinevalt.

Tõdegem siis veelkord seda, mida mina ülaltoodud infost enda jaoks fikseerisin.

1. Preedi mõisa peahoone on algselt olnud ühekordne
2. Kahekordne juurdeehitus on hilisem lisand 1850ndatest (siin võiks näiteks V. Praust oma arvamust avaldada)

Usun, et suures plaanis (kui jätta välja minu ennatlikud ja diletantlikud järeldused), oleme Ilmariga ühel nõul. Kahekordne viilkatusega risaliithoone ( mida iganes see ka ei tähendaks), oli teatud ajal Preedi mõisa peahoone oluline osa. Kuuekümnendatel kui Ilmar seal elas, oli tegemist ainukese säilinud osaga Preedi mõisast, mistõttu pole ime, et paljude jaoks ongi selle kahekordse ehitise näol tegemist Preedi mõisaga kogu selle hiilguses.

Rohkem segadust valmistab Ilmari soov tituleerida pildil olevad varemed viinavabriku varemeteks! Ainsad varemed pildil jäävad risaliithoone vahetusse lähedusse ning vaadates allolevat Preedi mõisa pilti, pole kahtlustki, et tegemist on mistahes põhjusel lagunenud/lammutatud ühekordse peahoone jäänustega. Võrrelge:

Viinaköök nagu mina ja ka näiteks R. Alas seda teavad, on hoone peahoonest 180 meetrit kirdes. Võib olla on küsimus jälle defineerimises ja selle alustes? Ehk tehti tõepoolest millalgi Preedi mõisa häärberis viina. Mina pean viinaköögi all silmas siiski A. Suurkivi Preedi piiritusevabrikut, mis mõisaga küll ühegi otsa pealt ei sarnane!

Sellega on minu vastuargumendid ammendatud ja ma jään ootama põliste preedikate, ajaloolaste, mõisa- ja koduloohuviliste aga ka Ilmari kommenaare-vastuväiteid!