Mati, putukad, kahepaiksed ja roomajad

Mati või õigemini öeldes Miko Mattis Mänd on peatselt neljaseks saav väike poiss, kellele meil Maarjaga on au olla vanemad. LIsaks õepoeg Tommi Tristaniga koos olemisele meeldivad Matile ka kõiksugu ussid ja putukad (va. mesilased / herilased keda ta kardab). Sel suvel lisandusid nimekirja ka (kärn)konnad ja tänasest alates arusisalikud.

Vihmaussidega mängimise õppis Mattis kiiresti ära. Minu keelamisest ja riidelemisest hoolimata võib ta neid lõputult väntsutada. Niisamuti ei pääse tema käest sageli eluga mardikad ja sipelgad. Olen leppinud, et see on lihtsalt üks osa ühe väikese inimese kasvamise ja maailma tundma õppimise protsessist. Täna sai ta esmakordselt kätte rohutirtsu, kes mõni hetk hiljem mulle ja tegelikult ka talle arusaamatul põhjusel otsa leidis.

Majaümbrust niites ja muidu toimetades näen ma teinekord kärnkonni, kelle olemasolust Nahkanuial mul väga hea meel on. Püüan neid kõikide võimaluste piires hoida ja kaitsta. Et ka Mattis teaks kellega tegemist on, olen ta vahetavahel kutsunud ja siis koos loomakest uurinud. Need on ka hetked, kus ma saan talle rääkida sellest miks üks või teine olend meile kasulik on. Siis ta hoiab ja vaatab neid väikesi kärnkonnahakatisi ja laseb lõpuks minu või Maarja survel lahti. Siiani on kõik pääsenud!

Täna leidsin niites traktori eest põgeneva arusisaliku. Suurema kui ma kunagi näinud olin. Püüdsin ta kinni ja kutsusin poisi. Tema imetles sisalikku ja mina teda. Võib olla puudub mul lihtsalt kogemus aga ma ei tea palju temaealisi, kes julgevad vabalt roomajate ja kahepaiksetega ringi käia. Ja need suured mardikad, kes elavad kivide all. Mati võtab need pihku ja toimetab siis nendega. Ma eri saa öelda, et ma neid kardaks aga nende väikeste konksudega jalad lihtsalt ei kutsu pihus hoidma.

Mitte et ma tahaks teha temast kedagi vastu tema tahtmist ja ajal kui ta pole ise oma tuleviku määramiseks võimeline, aga mulle meenutab tema suhtumine pisut Gerald Durrelli oma raamatus “Minu pere ja muud loomad”. Teatav paralleel annab mulle enesekindluse, et kes iganes Matist saab, jääb tema suhe loomariigiga alati vastastikkuse lugupidamise piirile.

Jäta kommentaar