Eile käisime Matiga Norra allikatel, kaaslaseks Toomas, Jaak, Helena, Adrian ja Mariann. Kuigi kolm meist olid päris väikesed, vanuses 3-5 aastat, julgesime ette võtta jalgsiretke Võlingi jõe lätetele ja isegi kaugemale. Siis aga väsisid lapsed ära ja võiks öelda, et kustusid jala pealt. Tammikute pere pidi lahkuma. Meie Matiga läksime veel Purskavale allikale, jõime seal puhast vett, sõime puhast jääd ja saime kokku tuttavatega endisest Endla Looduskaitseala administratsioonist.
Mati näitas ennast üles täiesti uuest küljest! Kuigi ma olin valmis teda juba varem kukil kandma, pidas poiss väga hästi vastu ja sumpas terve minekutee vapralt paksus lumes. Sumpas ka siis kui jõeäärsel laudteel pidevalt sellest mööda astus ja kõhuli käis. Sumpas isegi sellest hoolimata, et teised kaks last suurema osa ajast oma onude seljas ratsutada said. Väga tubli! (Foto Helena Tammik.)1
Aga Mati on sama tubli olnud ka varem! Alljärgnev video on sellest seeriast, mida ma nõrganärvilistel lapsevanematel või siis raba kartvatel inimestel vaadata ei soovita. Olete mitu ööd järjest üleval ja peate arstilt tugevaid rahusteid küsima. Video on tehtud Mündi rabas Paide külje all millalgi 2007 aasta suvel (vähemalt nii ma arvan). Oleme rabasid ikka Maarjaga, hiljem Matiga külastanud ning kus võimalik ka “jala märjaks teinud”. Seekord toimus see nii.
- Vaata veel fotosid sellest matkast postitusest “Maarja ja Mati“. [↩]