Kütame siin Nippi Kõrsil usinalt. Nagu ikka kasutame selleks paberit ja tikku. Paberi saame reeglina minu Paide vanaemalt ja tikud poest. Aeg ajalt satub tulehakatise hulka mõni huvitavam kirjatükk, mis mulle silma sattudes mõneks ajaks oma saatusest pääseb. Nii oli ka alljärgneva artikliga Järva Teatajast (2.02.2008) – "Järvamaa pärandkultuuri leiab registrist", autor Jürgen Kusmin.
Jätsin suurema osa kirjutatust, mis nagu pealkiri ütleb räägib pärandkultuurist, välja ja piirdusin ainult Koeru valla kohta käiva osaga. Tuttavaid nimesid on seal mitmeid. Selle on kirja pannud Maire Aimsalu, Koeru valla pärandkultuuri inventeerija.
"Käisin Koeru vallas läbi umbes 100 objekti, millest 88 jõudsi registrisse. Lõviosa objektidest asub Norra, Jõeküla, Metsanurga piirkonnas, suurel Endla Looduskaitsealal.
Sealsed külad on hävinud. Endist hiilgust meenutavad vaid keset metsamassiive asuvad talukohad, kuhu pääseb jalgsi mööda aimatavaid taluteid.
Õnnelikul juhul leidsin eest sissekukkunud katusega elumaja või lauda, harvem oli vundamendil veel pehkinud palk või endisaegne raudese.
Enamasti markeerivad meie esiisade elupaiku põõsastikesse kasvanud vundamndid ja väärikas eas õuepuud.
Inventeeritud ja registrisse kantud on ka pärimustega seostud kohad, nagu Koeru linnamägi, Mullamägi, Kurnu küngas, Norra mõisa tiigid ja Sandiväsitaja küla.
Vanarahva töiseid tegevusi iseloomustavad savi- ja kruusaaugud, paemurrud, turbavõtukohad. Kuusna kandis põletati lupja ja valmistati telliseid.
Preedis, Arukülas ja Udeval asusid suured piiritusetehased. Oskuslikult on ära kasutatud jõgede energiat. Vesiveskeid sai kirja neli, kuid arvatavasti oli neid veel.
Talvel jõeluhtadelt üle rabade veetud heinakoormatest annavad märku muutumatult säilinud taliteed. See on vaid murdosa pärandkultuurist, mida antud inventuur hõlmas. Palju on veel uurida ja avastada, palju teavet on läinud koos teadjatega toonela teele."