Sellised jäjed leidsin pühapäeval Vardja tee pealt, Kördist pisut edasi. Kuigi loomi on viimasel ajal näha võrreldes varasemaga väga vähe, räägivad jäljed teist keelt. Raineriga leidsime seenel käies metsaservast suure fekaalihunniku metssea karvadega, arvasime, et tegemist võis olla karuga.
Nüüdki paistavad ühed jälgedest kuuluvat suuremale loomale. Kuna ma ise kes teab mis jäljekütt pole, ei oska ma nende jätjat identifitseerida. Jäljeraamat on kah vist koju jäänud. On selge, et rebasega keda Maarja ja ema täna köögiaknast nägid, tegemist pole. Head nuputamist!
