Nipi Kõrsi aida alla on end sisse seadnud mingi väiksem metsaelukas. Alles see oli kui ma avastasin sealt kivivilla tahvli sisse uuristatud magamissüvendi ja tohutu hunniku telliskivivärvi junne. Minu püüdlused looma jäetud junnide järgi identifitseerida ei osutunud edukateks.
Seejärel hakkasin ma märkama jälgi. Neid ei ole küll palju aga siiski. Kord on keegi käinud plastämbris olevaid külmavõetud õunu kraapimas, kord suundub jäljerida piki aidaseina kuhugi. Paar päeva tagasi avastasin kaminatoa akna tagant hanges vastu klaasi lennanud leevikese surnukeha. Pidin sellega midagi ette võtma aga unustasin teema kohe kui see silma alt ära. Eile tuletasid tegemata tööd meelde mööda lund laialipaisatud suled. Akna all, seal kus oli olnud leevike, olid juba tuttavad jäljed ning ootuspäraselt puudus lind ise.
Nagu öeldud ega ma ei oska looma määrata. Kasu pole olnud ka jäetud jälgedest. Et jälgi määrata, peavad need olema väga iseloomulikud või siis peab eksisteerima võrdlusmoment, kasvõi kogemuspõhine. Mul polnud kummatki käepärast. Sisetunne ütleb (tuginedes jälje ja junni suurusele), et tegemist on tuhkruga või siis mingiga!? Huvitav on seegi, et mõni päev tagasi tundsin aida alla astudes nõrgalt samasugust lõhna nagu võib tunda loomaaias kiskjate puuride juures.
Õnneks pole meil kanu, kelle elu pärast peaks kartma. Vahukülas tegi toona (so. minu lapsepõlves) tuhkruks arvatud loom küll palju pahandust. Loodetavasti ei laiene minu külalise verehimu ka ainult lindudele ja ohjes hoitakse pisinäriliste arvukust. See oleks igati teretulnud ja ma võiksin isegi leppida tema junnide koristamisega ilma kättemaksuplaane haudumata!
