Sattusin hommikul lugema Järva Teataja järjekordset “uudislugu” naabervalla vallavanemast, kes võttis kätte ja parandas ise ära oma ametiauto purunenud detaili ning oli piisavalt “rumal”, et sellest oma ajaveebis kirjutada. Lugedes sellele Arto Saare initsiatiivita maakonnalehes avaldatud artiklile saabunud kommentaare tahaks väga näha, kes neid kirjutavad! Mõned sõnad on ikka väga valusad ning neid ei peaks taluma isegi avaliku elu tegelane.
Samuti on mul küsimus, kas JT toimetus naudib kõiki neid alandusi, mis inimestele osaks saavad? On ikka vahe küll, kas kommentaari kirjutab inimene oma nime all, oma seisukohta kaitstes ja/või põhjendades, või riputatakse üles ei tea kust võetud fakti konstanteering “jobu”. Muidugi pole see lõpuni JT süü aga siiski, lõpuks võib tõepoolest juhtuda, et tõsised tegijad ei tahagi ajaleheveergudel oma seisukohti avaldada, sest need kallatakse poriga üle.
Ja mis ajast on uudiste või ajaveebide lugemine kohustuslik? Kui ei meeldi ära loe ja kui ilmtingimata pead, jäta vastaspoolele inimeseks olemise rõõm. Tundub tõepoolest, et suur osa inimkonnast on minetanud oskuse teksti lugeda ja konteksti mõista, millest muidu sellised teemavälised sapipursked nagu “mine juuksurisse”?
Enamike internetipäevikute ehk blogide eesmärk on meelelahtuslik. Postitused ei ole ega pea olema poliitiliselt korrektsed ega rohkete teaduslike faktidega kinnitatud. Need on üks viis leida ja suhelda teiste sarnaselt mõtlevate inimestega, vahetada kogemusi ja infot. Igapäevaelus me ju ei lävi nendega, kes meile ei meeldi, sama põhimõtet võib julgelt kasutada ka internetis ringi liikudes.
Teinekord võib blogimise näol tõepoolest olla tegemist vajadusega tähelepanu järele. Kuid see ei pruugi taanduda isiku huvidele silma paista vaid olla hoopis laiema kandepinnaga. Nii näiteks on Nahkanuia ajaveeb väga tõhus turunduskanal külale mille nime ta kannab, väärtustades samas ka isetegemist, maaelu tervikuna ning kohalikke kultuuriväärtusi. Arto Saare kui JJaani vallavanema ajaveeb toob kahtlemata tuntust omavalitsusele, näitab avatud juhtimisstiili ning annab valla elanikele infot toimuvast hoopis lihtsamal ja kergemini mõistetaval viisil kui seda on vallavolikogu protokollid. Neilt, kes “kahjuks ei tahaks omada nii palju energiat ja tahtmist midagi ära teha”, tahaksin küsida, kust see aeg siis kommentaare kirjutada? Kas tegemist on haiglase tähelepanuvajadusega? Või on see lausa hobi? Parem hobi kui enda lõbuks päeviku pidamine?
Ma veel ei tunne Arto Saart ei otseselt ega kaudselt. Puudub igasugune kokkupuude. Aga ma olen veendunud, et kui keegi peaks selles olukorras mingitki süükoormat kandma, on see JT ajakirjanik, kes sellise nupu avaldas ja need moderaatorid, kelle tarbeks laekunud kommentaarid nagu polekski otsene solvang. Keegi kuskil ütles, et JT on kaotamas oma tõsiseltvõetavust, mulle hakkab ka nii tunduma.
16 kommentaari
Eks suund olegi kollasele – paraku on selline JT valdav lugejaskond, vabandust nüüd selle väljaütlemise pärast. Aga isegi kui JT-l oleks väga kõva tasemega analüüsivaid ajakirjanikke, kes kirjutaksid tõsist analüüsivat ajakirjandust (ma tegelikult ei välista siinjuures sellist potentsiaali vähemalt mõne JT ajakirjaniku puhul), siis kes seda loeks? Kindlasti palju vähem inimesi, kui on kollase uudise lugejaid. Kusjuures Arto lugu ei olnudki kollane, pigem selle serveerimisviis oli seda.
Tegelikult on siin natuke ka blogi(aja)kirjaniku muret. Vahel ju tahaks väga kirjutada millestki väga .. noh kuidas öelda, shokeerivast uudisest (vabandan nüüd õigekeele pärast) aga väike kartus on skandaalitekitaja maine pärast. Ega seda tasakaalu pole kerge leida. Peab õppima ka ise hea ajakirjaniku reegleid – olla objektiivne ja kajastada mõlemat poolt näiteks. Ja mis puutub kommentaaride haldamisse, siis selles võiks tõesti olla karmim. Ma olen ise näiteks oma blogist paar asjatult solvavat kommentaari (mitte enda pihta) maha võtnud.
Seda minagi, et täiesti süütust ja muhedast lõigukesest kellegi isiklikus ajaveebis saab üks enimkommenteeritud uudis!
“Skandaalitekitaja” maine saab blogija ilma seda taotlematagi ja skandaalihõngulistest asjadest kirjutamata! :) Arto lugu on ju selle hea näide!
kes on ühiskondlikult aktiivsed, neil peab olema megapaks nahk seljas. olles uurinud enda kodukandi ajalugu, viimase näitena kohaliku põhikooli hoolekogu protokollid, siis on ju näha, mis juhtus ühiskondlikult aktiivsete inimestega. seesama hall mass, kes praegu elab end sapiste kommentaaride najal välja, on riigikorra muutumise korral need, kes on võimelised hävitama ühiskondlikult aktiivsed tüübid (kes on sageli ka aktiivsed oma kodu ehitamisel, kaunistamisel, edukad tööasjades jmt). puhas kadedus on tõesti surmapatt ja ajalugu näitab, et see on tõuganud toime panema kõige hirmsamaid asju. ning seetõttu on minu üks suurimaid südameasju, et me riigikord ei muutuks :)
Teine asi, mida ma olen isegi varem üritanud on, et miks peaks jätma taolised avalikud kommentaariumid (nagu JT) selliste sapipildujate pärusmaaks? Asja saaks tasakaalustada, “pommitades” vastu tarkade kommentaaridega. Kahjuks on nii, et need, kel on midagi öelda, teevad seda oluliselt vähem, kui need, kel pole. Aga seda võiks muuta: kui on tekkimas enamvähem ühtmoodi mõtlevate tegelaste kamp, kellele kommentaariumi peldikustamine ei meeldi, siis võibolla tuleks kõrvalehoidumise asemel seda muutma hakata? Mu enda kogemus on, et kui olla järjepidev ja julge, siis lõpuks panevad taolised ärplejad oma suud kinni (see ei pruugi muidugi reegliks kujuneda aga lootus on, et kaua ei suuda inimene oma lollust peeglist vaadata).
Peab arvestama, et http://www.jt.ee on siiski uudisteportaal, kuhu lähevad “pehmemad” ja lühemad uudised. Portaal ja paberleht seisavad teineteisest aina rohkem üha kaugemal, mistõttu lehe ja portaali ühte patta panemine on üsna meelevaldne. Kui meel ei kannata lugeda, võta ette paberleht!
Samuti peavad avaliku elu tegelased juba arvestama sellega, et nende väljaütlemised ei ole privaatsed vaid avalikud (eriti avalikus blogis), mistõttu on ajalehel igasugune õigus neid seisukohti avaldada. Kui avaliku elu tegelane ei soovi, et tema sõnu avalikustatakse, siis tuleb lihtsalt suu kinni hoida. Arto Saar paraku pole tavaline mees metsast, kes omi mõtteid oma eraelust mõlgutab – tema kohta kehtivad paraku teised reeglid.
Kuna tegemist on demokraatliku riigiga, siis on igaühel õigus oma arvamusele, sealhulgas ka negatiivsele kriitikale. Personaalsete solvangute osas, mis kahjustavad inimese au ja väärikust, on võimalus igaühel pöörduda kohtusse, sh kommentaarid avaliku elu tegelaste kohta internetiruumis (vt Leedo vs Delfi kaasus).
Paraku ei saa lihtsat negatiivset kriitikat ära kustutada ja alles jätta ainult kiitev osa.
Küll aga tuleks muuta üleüldiselt eestlaste kommenteerimiskäitumist, mis tihtipeale kaugele üle piiri kalduvad. Selles aga ei saa süüdistada lehetegijaid, vaid inimesi, kes kommenteerivad.
Ehk siis see sissekanne siin on sama asjatult kriitiline kui kommentaarid Arto loo all.
Tänud Pamela! Saan Sinust täiesti aru kuid siiki:
Kas paberlehe lugemine “kustutab” solvangu portaalist?
Küllap ongi Arto arvestanud oma staatusega kuid eimillestki tegi konteksti väänates “uudise” siiski JT.
Negatiivne kriitika ja avalik arvamus on hoopis midagi muud kui need porilarakad mida JT portaalis pillutakse. Kuidas Sulle meeldiks kui Sinu soengut kommenteeritakse või “jobuks” kutsutakse? Siin ajad Sa küll midagi väga sassi kui demokraatiast räägid.
Keegi ei palu kustutada kriitikat vaid solvanguid. Täna rääkis sõber isiklikust kogemusest JT portaaliga, kus keelduti isegi pärast kaht korda roppusi sisaldavast ebasündsast kommentaarist teatmist seda kõrvaldamast. Miks?
Imestan kui lihtsalt poetakse seadusesätte taha. Kas see ongi lahendus? Et võingi solvata ja tegemist pole solvanguga kuni kohus pole seda kinnitanud. Ma arvan, et sellistel puhkudel nagu antud diskussiooni olemus algavad asjad ikka inimesest endast.
Kommenteerimiskäitumist saavad muuta ka JT ajakirjanikud, jättes osa “päevauudistest” avaldamata või siis oma kriitilisemaga käitumisega kommenteerijate osas.
See postitus siin viitab konkreetsele artiklile ja kommentaaridele. Probleemipüstitus on selge ja midagi pole pastakast välja imetud. On ikka vahe küll kas inimest mõnitatakse või suudetakse oma seisukohti põhjendada.
Aga mille üle on mul hea meel, on see diskussioon kasvõi Sinuga siin. On nimi, on inimene, on seisukohad. Õiged või valed, seda näitab aeg. Selles mõttes veelkord aitäh!
Tegelikult, vähemalt minu poolt ei tähenda “kollane” kriitikat. Ma täiesti aktsepteerin seda suuna ka. Ja muidugi pole Arto näide sugugi parim “kollastumisest” kui ta üldse seda ongi. JT poolt oli liigutus ju pigem positiivnegi (seda seda oli juba Arto tegu ise), sest olgem ausad – ega siis väga põrutavaid asju siin Järvamaal eriti ei juhtugi ju, veel “kollasem” on ju valla-ajakirjandus, jällegi ilma et ma sellega midagi paha silmas peaksin. Nii et on nagu on :)
Aga kommentaaride kustutamine … ma arvan, et see ikka on võimalik ja tegelikult seda ka tehakse ju, ehkki mitte nn kriitiliste vaid solvavate kommentaaride osas. Piiri tõmbamine on keeruline, seda küll. Aga kui rääkida kommenteerijate kasvatamisest, siis just nii seda peakski tegema. Igal õigusel, ka sõnavabadusel, on oma piirid. Kui portaali valdaja ei kustuta piisava aja jooksul solvavat kommentaari, siis muutub ta nende piiride ületamises tegelikult kaasosaliseks.
Nõustun Raineriga.
Veel lisaks see, et JT ei teinud ju loo kellegi solvamiseks või halvustamiseks – ainult inimesed ise saavad neutraalse asja halvaks keerata. Mina lugesin seda uudist küll positiivse ja hea lükke esile tõstmisena. See, et seda vaadatakse nüüd negatiivse või “kollase” uudisena, see oleneb igaühe vaatevinklist.
Solvavate ja ebasündsate kommentaaride kustutamine on siiski nõutav, kuid isiklikust vaatevinklist võttes tundub ka vägagi tavaline kriitiline kommentaar vahel solvavana. Ma ei hakka muidugi siin JTd õigustama ja kindlasti on nad ka ebasündsate kommentaaride lubamisel vigu teinud.
Kui tegu on otseselt au ja väärikust teotavad, siis Eestis on Leedo keissiga pretsedent loodud ja sellele vihjates võib nii mitmeidki väljaandeid korrale kutsuda. Kuid see peaks tulema väljaannete poolt juba loomulikuna.
Siiski ei tea ma, millistest ebasündsatest kommentaaridest jutt käib, mis alles jäeti. Minugi kohta on solvavalt kommentaarides kirjutatud, kuid olgem ausad – oleks need kommentaarid kellegi teise kohta, siis need ei tunduks mulle enam solvavad.
Asi ei ole nii, et meedia vaikib teemad maha ning inimesed muutuvad müstiliselt aktsepteeritavamateks ja viisakamateks. Täpselt sama on homode teema. Iga kord loen neid kommentaare ja ainult vangutan pead, millist soga inimesed kirjutavad kommentaarides. Sama lugu ka usu- jt tundlike teemadega.
Kas me peaksime siis need teemad maha vaikima, sest inimesed kukuvad kohe sõimama?
Ma usun, et pigem tuleks hakata kommenteerimiskultuuri muutma. Olgu selleks anonüümsete kommentaaride keelustamine või koolitundides leimimise kursuste läbiviimine.
Sest fakt on see – meedia kirjutab seda, mida inimesed lugeda tahavad. Kui Arto-stiilis lood saaksid 0 klikki, siis milleks neid juurde toota?
Kurb fakt on see, mida ma ka oma tööportaali puhul näen, rahvale lähebki üldiselt bla-blaa teema peale. Ja selles osas ärge visake kivi tootjate kapsaaeda!
Selline peabki üks normaalne kommentaarium välja nägema (nagu meil siin)! :)
Ma nõustun nii Raineri kui Pamelaga. Ega siin täit tõde pole olemas ja tulemuste saavutamiseks tuleb pingutada.
Jaekaubandusest tean, et nõudlust taastoodetakse. Eks see ole nii ka väitega, et “meedia kirjutab, mida inimesed tahavad”. Inimesed ei oskaks paljusid asju tahta kui meedia seda neile ei pakuks. :)
Tänud teile, blogijad. Oli vahva lugemiselamus. Mulle tundub, et Teie kõik olete minust pea jagu üle selles pagana arvuti värgis. Ma olen juba kaua aega mõelnud, kuidas vältida isikule suunatud roppusi ja solvanguid. Ma arvan, et keegi teist tarkpeadest, vöiks välja mõelda tarkvara, mis lisaks komenteeria aadressile automaatselt roppused, mida ta kasutas, näiteks JOBU- …. ja nii edasi. Minu arust see ei ole sõnavabaduse piiramine, vaid ainult lokkava roppuse piiramine
Muideks. Oli mõnus lugeda Teie arutelu.
Vastuseks Sinule – Rainer. Mitte midagi ei tohi jätta vastuseta.
Paraku on nii, et me peame jälgima oma igapäevast sõnakasutust.
Tegelikult tähendab see seda, et emakeele õpetajatele tuleb minna appi.
m-le
riigikord võiks muutuda küll, aga ilma nende õudsete asjadeta.
Teeme siis puust ja punaseks.
Alljärgnev kommi sõnakasutus ju laus roppus. Sai 2x tähelepanu osutatud kuid siiani üleval.
http://www.jt.ee/?id=188697&com=1&lk=2
Tibike
18.11.2009 20:49
Käi putsi oma Jaagoga !
Huvitav, mille alla see klassfitseerub? Kas:
– kuna mainitakse ka avaliku elu tegelast, peavad kõik tema nimega seotavad roppused jääma kajastatuks?
– tegemist on kriitikaga?
– tegemist on sõnavabadusega, mida kaitseb Delfi v. Leedo protsess?
– tegemist on arvamusavaldusega?
– tegemist on lugeja ülepaisutatud reaktsiooniga?
Jõudu JT-le! Rainer – mina ei oleks ka parima tahtmise juures selliste kommentaatoritega valmis kommentaariumis arvamusi vahetama. Ma oleksin varsti ise samasugune. Jääga see neile, kellel on tugevam närvikava.
Ei tasu emotsionaalseks minna. Loomulikult on see konkreetne näide JT puhul viga, et seda pole siiani ära kustutatud. Minu jutt käib siiski Arto loo kohta – paluks mitte neid kahte asju segada.
PS! Kui ei tea, milles seisneb Leedo kaasus, siis ei tasu niisama lahmida. Leedo kaasuse puhul oli tegemist samamoodi inimese au ja väärikuse kallale tikkumisega. Delfi kaitses end, et nemad ei vastuta kommentaaride sisu eest, kuid kohtuprotsessis jäi Delfi kaotajaks. Ehk siis tänu sellele pretsedendile on võimalik kõiki väljaandeid kohtusse kaevata, kes mõistliku aja jooksul inimväärikust alandavaid kommentaare ära ei kustuta. Ehk siis Delfi vs Leedo protsessi pretsedent EI KAITSE inimväärikust alandavat sõnavabadust.
Siinkohal pole mul paraku rohkem midagi lisada, mida ma pole juba öelnud. Vähem lahmimist, rohkem arukat juttu.
Ei olegi emotsionaalne. Lihtsalt huvitav teada kui kaugele JT kommentaariumi ja kommentaatorite kaitsmisega minnakse.
Mis puutub Leedo kaasusesse, siis ma tõepoolest ei ole seda lugenud, jälginud ega ilma tungiva põhjuseta ei vaevu ka. Oleks muidugi võinud pisut mälus sorida aga ei pidanud seda vajalikuks. Nii et selles mõttes lahmimine tõepoolest kuigi antud juhul oli pigem tegemist põhimõttelise viitamisega (et kuivõrd me lähtume kohtulahenditest kui inimloomusele üha võõramaks jäävast südametunnistusest). Seega olen endiselt seisukohal, et kommenteerida saab ka teisi kuhu iganes saatmata või kelleks iganes sõimamata ning see on ikka inimes(t)es, mitte kaasuses kinni. Ja kommenteerimist võimaldaval meediaväljaandel on siin oma osa.
Oli tore suhelda. Mina astun siinkohal sellest mõttevahetusest välja.