Hommikused teeolud Koeru valla lõunaservas olid vaatamata eilsele lükkamisele troostitud. Sõiduautoga otse Rõhu ristist Ervitale pääsemine oli võimalik ainult tubli labidatöö tulemusel. Siloaugust edasi oli tee mattunud kohevatesse lumevaaludesse, mida kühveldada oli lausa lust (kui ainult olukord oleks olnud teine). Telliskopli juures tuli autoga mitmest suurest vaalust hooga läbi sõita nii et kevadel ootab autot kindla peale üks tõsisem läbivaatus. Ei ole Skoda mõeldud tee lükkamiseks.
Kapi sain kätte ja tervelt koju. Tagasitee sai valitud hoopis mööda Rõhu ringi, seal oli tee puhas ja probleemideta läbitav. Aga kui oleksin oodanud umbes tunnikese, oleksin hoopis muredeta Koeru pääsenud, sest üsna pea pärast kapi tuppa tassimist tuli taaskord sahk ja nüüd on Vardja tee puhas. Aitäh meestele!
Tegin kapist ühe foto telefoniga. See on nüüd peitsitud ja lakitud. Liistud jäid vanad ainult et said samuti uue värvikihi peale. Panime Maarjaga juba asjadki sisse. Tehtu kvaliteediga olen rahul, sest ei oskaks ise paremat tahta sellelt vanalt kapilogult. Detaile ei vahetatud, ainult lapiti, nii et eks ta selline kipakas ole edasi. Selle vahega, et nüüd on kõik jupid kokkupuutekohtades liimi, tappide, kruvide ja naeltega korralikult ühendatud.