Kui välja arvata eelmine postitus, tundus mulle nagu oleksin ma seekord pidanud blogimisel kohe ääretult pika pausi. Vaadates kalendrit mõistsin, et nii see siiski pole. Viimati postitasin 26. veebruaril ehk siis kõigest kuus päeva tagasi. Polegi väga hull, mis? Vahe võib olla mitte aga mitmed teised asjad küll. :)
Kõigepealt on meil Matilde olnud päris pikalt haige ja on tegelikult siiani. Möödunud nädalal arsti juures käies selgus, et tüdrukul on bronhiit ja lisaks sellele ka kõrvad haiged. Meile tähendab see rahutut ja virilat last ning Maarjale teinekord unetuid öid. Maarjale seetõttu, et tüdruk on harjunud emaga koos magama ja on olnud juhtumeid, kus ta üles ärgates enda kõrval mind nähes kohe karjuma hakkab. Pole just eriti julgustav, eriti arvestades seda, et ta kangekaelselt keeldub ütlemast sõna “isa”, “issi” ja “Marko”. Igal juhul ei saa ma Maarjat palju aidata, sealjuures last veelgi suuremasse stressi viimata. :) Lisaks Tildele jäi haigeks Mann ise ka. Ilmselt mingi kõhuviirus, mis teeb oma tööd aeglaselt aga tõhusalt. Vaatan neid mõlemaid ja mõtlen, et on need naised ikka visad ja tublid hinged küll!
Vahepeal oli sula. Minu arvates äärmiselt tõhus. Lumi sulas lausa silmanähtava kiirusega. Katus sai puhtaks, vihmaveerennid samuti. Viimaseid pidin küll pisut aitama aga südamel läks kohe kergemaks nähes renne kaljukindlalt oma kohtadel püsivat. Loodetavast jäävad nad sinna kus nad praegu asuvad lume lõpliku kadumiseni. Oli ikka kasu nendest lisakanduritest, mis ma rennile 2008 aasta detsembris, pärast seda kui see olematu jää raskusel räästa küljest lahti murdus, paigaldasin.
Sulaga võtsin ette ka maja lähiümbruse lumest puhastamise. Arvasin, et märg ja raske lumekiht vastu maja laudvoodrit pole just kõige parem mõte. Maja ida- ja lõunaküljes sai lumi minema loobitud ca 1,5 meetri ulatuses vundamendist. Lääne- ja põhjaküljes, seal kus lumevallid ulatuvad mulle kohati puusadeni, loopisin lume ära umbes 1 meetri ulatuse vundamendist. Tulemuseks on kitsas kraav ümber maja, millest ma ei tea kui halb või hea see olla võib. Sest sula läks ja nüüd on taas miinuskraadid. Samas midagi katastrofaalset ma tehtus ei näe. Kartsin, et nüüd lähevad põrandad külmaks aga ei saa midagi aru. Kõik on vana moodi. Isegi sansõlm toimib!
Huvitav oleks teada kui suures ulatuses äkitselt saabunud sula Koeru kandis pahandust tegi? koerufoorum.netis võis vaadata fotosid sisselangenud katusega Väinjärve vallamajast, ise pildistasin Rõhu karjalauta, mis on nüüd ka sisselangenud katusega hoonete klubis. Kangesti huvitab, mis neist hoonetest edasi saama hakkab?
