Vahetevahel satub Eestisse mõni haruldane lind või loom. Näiteks pelikan või ahm. Seda juhtub küll haruharva kuid siiski. Samamoodi on Helgi ja Sveniga. Ma tean, et nad kusagil olemas ja varasemale kogemusele tuginedes on alati õhkõrn lootus, et ma neid ka näen. Hiljuti õnnestus Nahkanuia rahval mõlema haruldusega oma kodus kohtuda ja nendega isegi juttu puhuda! Sven ja Helgi otsustasid meile külla tulla ja nagu ikka, jääb sellistest külaskäikudest tänu Svenile ja tema teenekale Pentax 10D digikaamerale maha rikkalik fotomaterjal.
Ma mõtlesin alguses, et panen fotod siia ükshaaval üles ja varustan pildiallkirjaga aga olles (nagu ikka) pisut väsinud ja unine, otsustasin piirduda lühikokkuvõttega päevast ning lisada väikese PicasaWeb pildiesitluse.
Mis on Sveni ja Helgi puhul hea – Matile on nad vanad tuttavad. Seega tunneb ta ennast nendega koduselt ja ei karda näidata isegi oma kõige hullemaid trikke. Matilde pisut siiski võõrastas aga mitte liiga palju. Kui juhtus, et Sven ta endale sülle tõstis, ei läinudki kisaks vaid tüdruk nihverdas vaikselt minema. Helgiga aga võis isegi mängida!
Päeval läksime Mati, Helgi, Sven ja mina korraks välja allikatele. Plaan oli pisut värsket õhku hingata ja endale matkapliidil kuuma kiselli keeta, see ära juua ja tagasi koju sõita. Plaan õnnestus suuremate viperusteta 100%. Lisaks sain ma vee keema minemist oodates auto rattakoopad jääst tühjaks taguda, Mati suutis ennast ootuspäraselt allikast suuga vett ammutades märjaks teha ja Sven klõpsis tuhatkond udust fotot allikast, kuuse okstele torgatud mädanenud õuntest ja kõrgel puu otsas rippuvast vihast.
Tagasi Nahkanuial keskendus kaamerasilm taaskord Matilde Meelimarile. Temast sai kohe hulga fotosid tehtud, millest mõned päris armsad. Lisaks jäid pildile mitmed tema toimetused, mida ta tavaliselt eelistab üksi ajada. Näiteks minu töölaualt pliiatsite ja muu kättejuhtuva varastamine. Telekalaualt puldi vargus ja selle närimine. Või siis vannitoas emme seepide ja puhastusvahendite kastis sorimine. Isegi tema kindlameelsusest pruntis huuled, tähistamas keeldumist mulle väikest musi teha, jäid kaardisse ning seda isegi mitmel korral! Mati nagu ikka kasvatas tiritamme, maadles, võimles ja lasi püssi, tegi kõike seda mida ikka kui meil külalised on.
Aga vaadake pilte, need räägivad ju rohkem kui tuhat sõna! Eriti Sveni omad (hea, et ma kõik udused maha kustutasin, muidu võikski jääda kuulama).
See kõik toimus pühapäeval, 7. märtsil.
3 kommentaari
Tõesti on ilusad pildid!
Oli tõesti tore päev ja pildid ka õnnestusid. Äitahh perek Mändile ;)
Päev oli lahe ja meenutusi on lahe lugeda läbi Marko silmade :)
Tänud!
Ahm :P