Koeru Kaja oktoobrikuu numbrist (nr. 203) leidsin sellise artikli:
“Norra külaseltsi mittetulundusühingu Norra Allikad eestvedamisel toimusid koristustalgud Norra küla seltsimaja rajamiseks. Talgulised puhastasid võsast varemete ümbrust, tegid lõket ja tundsid rahuldust tööst ja risust puhastatud platsist. Talgulise, Arne Varepi sõnul on ettevõtmine igati kiiduväärt, “Oleks koht kuhu inimestel tulla, küll nad siis ka tulevad”. “Sügiseks jääb siin liiklus vaiksemaks, suvisel ajal on Jõeküla teel tihe sõitmine, autod aina voorivad Jõekülla ja allikate juurde”.
Nimelt on Norra küla endised ja piirkonna arengust huvitatud inimesed kogunenud, et siia mahajäetud paigale eluvaim sisse puhuda. Mõisahoone müürid on üles laotud ja katus peal, ent mõisahärrat ennast ei paistnud kodus olevat. Küll ilmub temagi kunagi, elu läheb ju edasi. Vaevalt see mõisahäärber olekski maarahva seltsimajaks sobinud. Küll aga mõisa abihoone, endine mõisa tall-tõllakuur on selleks sobilik, et liialt suur, ega ka liialt väike ja pealegi on müürid sedavõrd lagunenud, et kaaluda võiks vanale vundamendile uue rajamist. Eelmisel sügisel sai projekteerimistöödega alustatud, looduskaitse ja muinsuskaitse ametitega suheldud. Olid nemadki ettevõtmisega päri, muinsuskaitse soovitas võimalusel esinduslik hoone väliselt endisel kujul taastada. Looduskaitsjatele samuti oluline, et loodaks looduskaitseala külastajatele nende teadlikkuse tõstmiseks väike tugipunkt, e. infopunkt.”
Artikli autor on Sulev Ojamaa.
Kahjuks ei selgu artiklist ühtegi seltsi kontaktnumbrit. Oleks tore ju sisuliselt naaberküla omaalgatusest rohkem teada saada. Aga küll ma saan, lähen ja uurin järgi mis tehtud ja mis plaanis.
Imelik on mõelda, et sellises väikeses kohas nagu Koeru valla kaguserv, kus on näib olevat ideede ja initsiatiivi vaakum, eksisteerib üksteisele nii llähedal kaks sarnaste eesmärkidega külaseltsi. Miks me varem kokku ei saanud?
5 kommentaari
See, millega mõisahärra on hakkama saanud, väärib ühest küljest kiitust. Et häärberil katus peal.
Aga interjöör tulnuks taastada autentselt. Need tuhaplokid tuleks välja raiuda, endine elegantne teisele korrusele viiv keerdtrepp tuleks taastada endisel kujul.fotodki mõisaaegsest interjöörist olla Koeru Muuseumis alles. Ma ei tea, mis on saanud laealusest stukist- on see üldse alles?
Arvan, et suurele allikjärvele on kiviäärisega liiga tehtud- võtab ära allikatelt nende elegantsi. On ju kogu kompleks arhitektuuriväärtuslikult rajatud allika peegelpinnale-talli poolt vaadates peegeldub härrastemaja, härrastemaja poolt peegeldub 12 kaarega tõllakuur (tall).
Abihooned tuleks taastada muidugi, on ikka väga logud juba.
Mõelgem, kui tore oleks taastada häärberitagune saarekeste süsteem paviljongidega!
Sellest saaks väikese Versailles´i!
Tuleb püüda peatada mistahes kuivendus-kanaliseerimistööd lähiümbruses, eriti Vaol, et niigi allalastud allikad rohkem ei kuivaks, võib- olla isegi taastuks.
Leian, et sinna tuleks taasasustada kool või mõni üldavalik-admin. hoone.
Terv
k
Kas MTÜ Norra Allikad teab, et Eesti Ajalooarhiivis on olemas kaart Norra/Aruküla mõisamaade kohta aastast 1800? See tuleks siis kopeeritult kuhugi ilustuseks üles riputada- talli seinale vms.
Norra allikate ja teiste piirkonna jõgede kalastiku kohta on lugeda ajakirjas Eesti Loodus nr. 8, 2007. Jõeforell oli põline liik juba enne tiikide rajamist nii Norra ojas kui Oostriku jões.
Kas Sa Kalle mõtled seda kaarti, mis on üleval ka mimnu interneti pildialbumis SIIN?
Kindlasti edastan neile minul olemasoleva materjali kui kord nende kontaktid saan.
Nimetatud Eesti Looduse artiklit saab lugeda SIIT aga panen selle ka eraldi postitusena üles.
Ei mõtle seda kaarti, mõtlen üht teist mis koostatud 1800.a. mitte 1847. Tõtt-öelda on see mis sul on, ilusam ja sobib seetõttu paremini seinale. Too 1800.a. kaart on skemaatilisem, kuid näitab ära näiteks Oostriku jõe täies pikkuses.
Eesti Looduse jõeforelli artiklile tuleb mul teha väike täpsustus- Mustjõe- Mostska aan- all tuleb pigem mõelda Mõhkjõge, st.Põltsamaa jõge. Vaene rootslasest revident Elswijk on isegi vaeva näinud, et 1696-89.a. revisjonis talumeestelt saadud andmed suisa eesti keeles kohati kirja pani, aga eks temagi kõrv ja sulg vääratas vahest…
p.s. st. 1686-89.a. revisjoni.
k