Täna oli minu ja Maarja 16. pulma aastapäev. Tegin Maarjale sel puhul väikese kingituse. Kingitus kujutas endast Maarjale isa poolt kunagi kingitud jalgratast, mis sai selleks puhuks võimaluste piires korda tehtud. Välja näeb see nagu alloleval fotol.
Ratta restaureeris Mark Revjagin ettevõttest A.M.K. Velo OÜ. Mis me tegime? Esmalt sai ratas muidugi puhastatud. Kuna eesmärgiks oli säilitada ratta võimalikult autentne väljanägemine, tehti rattal osade vahetusi nii vähe kui võimalik kuid nii palju kui vajalik. Vahetusse läksid sadul, lenkstang, piduri- ja käiguvahetustrossid koos kõridega, kummid, piduriklotsid, kett ja vist ka mingid jupid pedaalide ajamis. Lenkstangid said omakorda veel valged “nöörist” ja pidurikangid kenad kummist katted.
Kuna tagumistest hammasratastest kaks väiksemat on kulunud, on käiguvahetuse ulatus piiratud kahe ülemisega. Aga see ei sega, sest alumised on meie oludes niigi raskesti kasutatavad. Üldmulje rattast on igatahes hea kuigi mugavuselt jääb see tänapäeva omadele selgelt alla, olles raskem ja ka raskemini juhitav. Imestasime Maarjaga mõlemad kuidas need pidurid küll kasutatavad on.
Ratta sai Maarja oma isalt tutikana millagi keskkoolis. Sealtpeale olid nad lahutamatud. Järve äärde, linna peale või peete rohima – ikka sellesama ratta seljas. Loodetavasti saab see vana kaaslane nüüd uue elu. Esimese pikema sõidu tegin temaga täna siiski ise kui käisin Matiga Kure peremehel külas. Sai sõita küll kuigi harjumist tahab see vana kooli pill kõvasti. Aga eks siis Maarja harjutab.