Juuli 2010 “Koeru Kajast” võib lugeda, et “Ervita paadisilla korrastamiseks on saadud 127 000 kr. Valla omaosalus 10%.” Ärgu nüüd külaselts solvugu, et ma nende näidet abiks võttes iseenesele mõned küsimused esitan!
Nimelt ei suuda ma aru saada, mis põhimõttel toimub Koeru vallas projektide toetus? Äsja lõppesid Vardja tee rekonstrueerimistööd. Projekti maksumus oli 150 000 krooni, omaosalusega 40% ehk 60 000 krooni. Fakt, et selle projekti omaosaluse rahastamiseks ei ole küsitud valla abi. Aga fakt on ka see, et objekt jääb jalgrajana üldkasutatavaks ning vallal võiks sellise ettevõtmise vastu olla endal huvi. Seda pole siiski olnud, mingit abi vald omalt poolt pakkunud ei ole. Et MTÜ Nahkanuia ei ole valla poole abi saamiseks pöördunud, ei tähenda, et vald poleks projektist teadlik ega võiks ise oma abi pakkuda.
Sisuliselt on Ervita poolse paadi- ja ujumissilla näol tegemist samuti üldkasutatava objektiga, mis ootuspäraselt saab ka valla toetuse. Ma toetan igati paadisilla ehitust aga tahaks siiski näha, et vald toetab oma projektikirjutajaid ühesugustel alustel. Et need põhimõtted on avalikud ja kui on otsustatud toetada, selgitatakse ka toetuse tagamaid. Kui palju on võimalik välja lugeda lausest “Koeru Kajas”?
Isiklikult ei pea ma ennast lobitöö tegijaks. Oskusi ehk isegi oleks aga tahtmist mitte. Sest miks peab vajalikku asja põhjendama? Valla osalemine sellistes projektides, mis toodavad mingil moel kohalikele kas mugavust, vaheldust, meelelehutust, peaks olema enesestmõistetav. Või peaksin ma arvama, et MTÜ Nahkanuia poolt algatatud ja nüüdseks lõpusirgel olev Vardja tee rekonstrueerimise projekt kannab ainult kitsa omanikeringi huve? Ma poleks muidugi üllatunud, “Nahkanuia hull” nagu ma olen.
Samamoodi torkas mulle silma Koeru Projektist eraldatud toetus Ervita Küla Jaanipäeva korraldamiseks. Nagu ülalgi, ei ole ka siin postituse rõhuasetus mitte Ervita külaseltsil vaid külapäevade sellisel moel toetamise vastu üldiselt!1
Kas meil ikka on vaja toetada külapäevi? Miks? Mida selle raha eest tehakse sellist, mis muidu tegemata jääks? Kas küla Jaanipäev kui meelelahutusüritus peab olema nö. maksumaksja rahast finantseeritud? Kui siis ainult vabatahtlikkuse alusel nende maksumaksjate poolt, kes üritusel ise osalevad. Ma olen seda öeldnud varem ja julgen öelda ka täna, et külaselts, kes ei suuda oma vahenditega külapäeva korraldada, ei peaks seda üldse tegema. Külaselts koosneb sarnaselt mõtlevatest inimestest ning seltsi poolt korraldatud üritused peaksid olema kantud kogukonna ühtsustundest, mitte toetusest. Ilmselt nad seda ei olegi aga sellisel juhul miks seda üldse küsida?
Teisalt oleks ka vallal kui raha jagajal aeg terad sõkaldest eristada. Mingi kindla summa olemasolu eelarves ei pea tähendama selle automaatset väljajagamist. Mis juhtub kui vald jätab omapoolse toetuseta kõik need külaüritused, mis täna saavad 500-1000 krooni? Kui ei juhtu midagi ja üritused toimuvad ikkagi, tuleb see raha jagada mujale, näiteks eakate- või siis lasteüritustele, koolitusreiside toetuseks või valda tutvustavate väljasõitude korraldamiseks. Külapäevad teevad seda kindlasti ka aga juhul kui nende kandepind ületab valla piirid. Meie külade poolt korraldatud üritused on siiski eelkõige küla elanikele. Kui aga üritust valla toetusest ilmajäämisel ei toimu, on ilmselge, et külas kogukonnaliikumist ei eksisteeri ning puudub vajadus sinna täiendavaid vahendeid anda!
Kuidas iganes ka ei otsustata, otsuste tagamaid tuleb aeg ajalt selgitada. See ei saa sõltuda ainult küsijast või küsimise faktist. Põhimõtted peavad olema ja need tuleb ka kõigile üheselt teatavaks teha. Kas veel üks teema Koeru Kajasse. Kord aastas tutvustab pädev vallaametnik Koeru Projekti rahade jagamise korda ja prioriteete, samamoodi valla osalemist teistes suuremates projektides. Kuidas, millal, miks! Vallavalitsus võiks ükskord hakata valla elanikega suhtlema muul moel kui eravestlustes, kasutades ära iseenda investeeringut valla hääletorusse. Viimane on täna sisutühi ja suhteliselt mõttetu üllitis.
- Isiklikult postituse autorina käisin Ervita külaseltsi poolt korraldatud jaanitulel ja jäin nähtu-kogetuga väga rahule. Väga hästi korraldatud üritus! [↩]
2 kommentaari
Üheks põhimõtteks on realiseeritud projektiga või muu tegevusega kaasnev kasusaajate ring. Mida suurem see on, seda suurem on tõenäosus toetuse saamisele jne.
Lihtne ja loogiline… ;-)
Ei ole lihtne ja loogiline. :( Kuidas määratakse kasusaajate ring? Kas arvestatakse lühiajalist või pikaajalist kasu? Kas projekti näol on tegemist terviklahendusega või osaga suuremast strateegilisest arendusest? Jne. Siin tahaks selgust.
Ma ei kahtle hetkekski, et näiteks Ervita paadisild on oluline. Ma ei tunne mingit kadedust seoses sellega, et Vardja tee rekonstrueerimist vald ei toeta. Ma lihtsalt tahan mõista põhjuseid nende otsuste taga.