Eile oli ideaalne päev oksarisu põletamiseks. Sadas kerget vihma ja tuult polnud ollagi. Kuigi pidime pärastlõunal sõitma Paidesse, jõudsin suurema osa aia tagaservas olnud kreegivõsast soojusenergiana siiski atmosfääri saata. Selle vähese, mis sinna jäi katsun täna tuleasemele kanda, siis saan tehtust ka foto lisada.
Kalle küsis ühes oma kommentaaris, et kas “kreegid pole maitsvad”. On küll eeldusel, et neid on. Kõne all olevad kreegid on nii metsistunud ja kannavad vilja sellise intervalliga, et tekib lausa kahtlus, kas kreekidel üleüldse midagi kasvab! Pigem on maja tagakülg harjumatult lage ja läänetuule korral majatagune õu tuult täis.
Võimaluste piires olen sirvinud vanu digiteeritud ajalehti. Nimelt leidsin ühest vanast albumist ajalehe väljalõike, kus on peal ühe siinse seltsi juhatus. Kuna väljalõikel puudusid igasugused viited väljaandele ja väljaandmisajale, lähenesin võimalikule lahendusele ehk siis täisartikli leidmisele intuitiivselt. Kes ikka tahab ühest Koeru naisteseltsist rääkida kui mitte Järva Teataja ja kuna väljalõike tagaküljel oli näha tekstis aastaarvu 1937, alustasin sealt.
Nüüdseks olen läbi sirvinud 1937 aasta Järva Teataja alates juunist ja jõudnud 1938 aasta aprilli välja. Kuigi olen leidnud mitmeid huvitavaid artikleid Koeru kohta, on peaeesmärk endiselt täitmata.
Täna on teistmoodi hommik. Magasime Matiga telgis ja ärkasime suhteliselt vara. Nüüd istume kahekesi toas, Mati mängib ja mina toksin seda postitust. Päikest veel ei paista ja välja ulub tuul. Teistmoodi.