Tuha pähe raputamise päev

Täna on siis jälle tuha pähe raputamise päev! Mul õnnestus kohtuda paari Ervita “ATV inimesega” ning veenduda, et vähemalt nende näol on tegemist mõistliku ja normaalse rahvaga, omades analüüsivõimet ja kuulamisoskust. Ma ei täheldanud mingisugust vaenulikku suhtumist ei endasse ega tee sulgemisse! See oli väga meeldiv!

Ausalt öeldes ega ma ei teadnud mida oodata kui leppisin Janekiga kokku, et lähen mõnel õhtul Ervita seltsimajja, kus kahel õhtul nädalas nooremad mehed pinksi käivad mängimas. Seltskonnas pidi olema ka neid, kelle garaazis All Terrain Vechile seisab. Korraks küll mõtlesin minekut edasi lükata, sest nagu soovitas üks tuttav, on selliseid asju mõttekas teha kui esmane emotsioonide torm on maha jahtunud. Õnneks otsustasin oma läbematuses ja soovis asjad sirgeks rääkida teisiti.

Tegelikkuses nagu mainisin mingit emotsioonide tormi polnudki. Me isegi ei rääkinud tee teemal pikalt, sest selleks puudus vastastikkuse mõistmise tõttu vajadus. Vahetasime numbrid ja leppisime kokku, et tee kasutamise vajaduse tekkides suhtleme. Otsuse langetame hetkesituatsioonist lähtudes. Mängisime hoopis pinksi ja ma kaotasin kõik mängud. Meeste tase oli uskumatult hea ja pani mind mõtlema oma oskuste täiendamise vajadusest.

Mul on hea meel, et asi on võtnud sellise pöörde ja ma saan suhelda ilma vahendajata nendega, keda Vardja tee sulgemine mingil põhjusel kõige otsesemalt puudutab. Ja kas tegelikult siiski puudutab? Nii ütles ka üks minu vestluspartneritest mulle, et vajadusel saab ta jõe äärde ka jalgsi. See oli kahtlemata aus vastus mida kõrgelt hindan ning millise andjatest väga lugu pean. 

Mul ei ole häbi vabandada kui ma olen midagi valesti öelnud või mõelnud. Seekord tuleb mul oma sõnad vähemalt paari ATV omaniku osas tagasi võtta ja seda ma teen. Tundub, et kogu see tee dilemma on kunstlikult üles keerutatud “kiire vale põhimõttel”. Selle põhimõtte all pean silmas üht jaekaubanduses käibelolevat ütlust, mille järgi “teeb vale tiiru ümber maakera, samal ajal kui tõde alles kingade paelu seob”. Nii tormab ka tee sulgemise olematu probleem Koeru kandis vale kombel ringi ja on igalt poolt jõudnud selleks ajaks läbi käia kui tõde asja kohta kohale jõuab. Mõnikord saab tekkinud olukorda muuta, teinekord mitte.

Igatahes olen ma nõuks võtnud saada asjakohaselt instantsilt kirjalik kinnitus Männi kinnistut (minu kinnistu) läbiva tee staatuse kohta. Saatsin täna e-kirja Koeru valla abivallavanem Tõnu Maistele palvega osaleda lühikese vallapoolse seisukohavõtuga siin blogis. Kui see toimub, olen meeldivalt üllatunud. Pigem kardan, et minu mitteametlik pöördumine jääb teadlikult või teadmata tähelepanuta. Sellisel juhul teen valda ametliku pöördumise. Praegu on siiski vara mõelda kas vastus tuleb või mitte, sest saatsin ju oma palve ära täna tööpäeva lõpus. Vähemalt nädala ootan enne ametliku pöördumise vormistamist kindlasti.

Jäta kommentaar