Matu sünnipäevapidu

Matu sünnipäevale kogunes lõbus kamp tegelasi, lapsi ja täiskasvanuid. Esindatud olid suurematest kohtadest Paide, Türi ja Koeru, väiksematest Tudre, Rõhu ja Liusvere külad. Hoidsime viimase hetkeni hinge kinni aga ilm ei vedanud seekord alt. Soe ja päikest täis päev võimaldas teha täpselt nii nagu olime planeerinud, veetes terve päeva õues.

“Pidustuste” ettevalmistused algasid juba eile. Mitte et meil oleks olnud midagi eriliselt ette valmistada aga külaliste tuleku ettekäändel sai toad kenamaks ning mina leidsin motivatsiooni teha ära mõned toimetused, mis mul muidu pidevalt “ununesid”. Tuule kaitseks panime õue igaks juhuks püsti ka telgi aga seda läks meil vaja minimaalselt.

Üheks ettevalmistuseks võib kindlasti pidada niinimetatud Gibbon tasakaaluliini laenutamist Tallinna firmast Foxberg OÜ. Tasakaaluliini ehk slackline näol on tegemist sporditarbega, mille abil saab “arendada oma koordinatsiooni ja keskendumisvõimet, treenida lihased, otsid lihtsalt mõnusat ajaviidet või soovid ületada seni võimatuna tunduvaid piire gravitatsiooni trotsides“. Põhimõtteliselt kujutab see endast kahe puu vahele tugevalt pingule tõmmatud laia koormarihma, millel tuleb kõndida. Kuigi ilma abivahenditeta ei suutnud seda meist keegi, oli lõbu laialt.

Kui sampused lahti korgitud, söögid-joogid maitstud, võttis lastega tegelemise enda peale Maarja isa Jaan, lastes lastega kohale tulnud vanematel rahulikult laua ümber sumiseda. Neile, kes seda soovisid, olid erinevad mängud tennisepallide ja -reketitega, mis nii mtimel osalejal põsed õhetama pani. Lastele mõeldud võistlused kulmineerusid pärast väikest söögipausi kummikuviskamise võistlusega, millest võtsid osa ka vanemad. Viimase võistluse oleks fotoaparaadile jäänu valguses võinud nimetada ka parima grimassi võistluseks, need said üle ootuste lahedad.

Mati püssid ja mõõgad läksid hästi kaubaks. Et nendega üksteisele viga ei tehtaks, lülitusid mängu ka suured mehed, kes koos paari julgema tirtsuga ennast minu eile valminud kiviaia taha peitsid. Kui siis poistevägi hirmsa röökimisega meile peale vajus, võttis neid vastu tennisepallidest granaadisadu, mis lõppes lõbusa lähivõitlusega. Kõigil oli tegemist, viga ei saanud keegi ning pealtvaatajatel nalja nabani.

Otse lahingust läks minu salk Abrami tagant hiilima ja ründama mööda suurt teed liikuvat vaenlase patrulli. Vaatamata teel varitsuspaika saadud ränkadele vigastustele (Jarmo ja Markus said kõrvetada) ning kasutuskõlbmatuks muutunud automaadile (mille OSB-st toru murdus), toimus rünnak vaenlasele täiesti ootamatult. Võib olla ainult natukene reetis meid liikumisel kaasnenud hirmus ragin! :)

Siis tuli äraminekuaeg. Et seltskond lagunes laiali mõneti ootamatult, jäi viimasele grupipildile kolm tüdrukut vähem kui neid kohal oli. Mati pisarate sunnil toimus viimaste kohalolijate vahel ka rahvastepallilahing, kus vastaspool ehk lapsed pidevalt sohki tegid. Sellest hoolimata kulges mäng tasavägiselt ja lõppes kaptenite heitlusega.

Truuper vaeseke pidi suurema osa ajast kaeblema ketis. Aresti sai ta trahviks pärast seda kui muutus talle mitteomaselt pealtükkivaks ning naksas üht poissi õrnalt käest. Võib olla tahtis ta ainult saada kätte lapse käes olev toidupala, võib olla tegi laps talle midagi ebameeldivat aga kuna ta vastavateemalises diskussioonis sõnaselgelt osalemisest loobus, ei jäänud mul muud üle kui üldise turvalisuse huvides ta ketti panna. Truuperile see ei meeldinud.

Õhtul toas istudes lugesime Maarjaga poja sünnipäeva kordaläinuks. Kõike jagus. Kiidusõnad pereema poolt Järva-Jaani, kus on kaks kena ja hästivarustatud kauplust. Usutavasti jäid ka külalised rahule. Meie jäime.

1 kommentaar

Jäta kommentaar