Jüri põletab juba pikemat aega Seljamäe suunas oksarisu, mis on jäetud tema poolt hiljuti renditud põllule. Kui see tehtud, saab üks osa Nahkanuia põldudest taaskord söödi alt vabaks. Inspireerituna märjast hommikust ja taamal tõusvast suitsusambast, otsustasin ka ise eile ära põletada suurema oksahunniku Kördil. Vedasin need sinna suure paju alt, kuhu omakorda tuul oli oksad pillutanud. Pisut sai hunnik lisa ka maja juurest.
Kokkuvõttes läks mul Mati ja Truuperiga terve päev, et kõik see puurisu põlema saada ja ära põletada. Kördi puude all oli viimastest tormistest ilmadest oksi veelgi ja nii me siis seal rassisimegi. Vahepeal tegime endale süüa. Selleks oli meil Matiga kaasa võetud pakis spetsiaalne matkatoit, millele tuli lisada ainult pisut keeva vett. Vahepeal ühinesid meiega Maarja ja Matilde, siis jagus möllu ja keelamist rohkem. Truuper püsis kenasti lähedal ja suuremat jama temaga polnud. Kui siis ainult niipalju, et hiirte püüdmisel kipuvad tekkima maa sisse hiigelsuured augud ja siis tuleb looma pisut ohjata. Allpool väike fotomeenutus:
Täna jätkus okste põletamine aga väiksemas mahus. Tuleroaks sai see peenem oksarisu, mis oli suvest jäänud lõkkeplatsi kõrvale.