Mul oli vahepeal arvuti rikkis. Viisin ta esmaspäeval Max123 remonti. Teisipäeval sain uue kõvakettaga ja 900 krooni vaesemana tagasi. Kodus selgus siiski, et kõik vanad vead on tagasi ja masin trikitab endiselt. Näiteks ei töötanud puutepadi, programmid hangusid ja suvalisel hetkel jäi mingi täheklahv “kinni”, nii et tekstitöötlust teha ei saanud. Hilisõhtuks rahunes arvuti siiski maha ja siis sain mõned hädavajalikud asjad ära toimetada. Täna vahetati uue vastu täiendavalt välja veel emaplaat ja korpuse see osa, kus puutetundlik padi istub. Praegu näikse kõik korras olevat. Siiski on nädal suures osas nässu läinud.
Nahkanuial on lumi maas ja õhtud ilusad. Toas huugavad jahenevate ilmadega pliit, kamin ja ahi, õues annab pimedatel öödel valgust õhuke lumevaip. Ma käin siis tavaliselt vett ja puid toomas. Hingeõhk aurab ja on vaikne. Nii saab kohustusest päris meeldiv vaheldus ja teinekord oodatud hetk. Isegi jahedasse tuppa on pärast väljas toimetamist mõnus astuda, sest sees on ju soe.
See pilt siin on tehtud ühedal jahedal õhtul enne lume mahasadamist käesoleval nädalal.
Tänases päevas oli ka pisut ajalugu. Nimelt ei kuulu Sepa talu Visusti külas enam meile! Kui hommikul sealt mööda notari poole sõitsime, tööd juba käisid. Mehed paigaldasid kanalisatsiooni ja veevärki. Kogu õu oli segi pööratud. Tallinnast tagasi tulles oli paak juba maa sees ja parajasti üritati vundamendi alt majja sisse saada. Lahtikaevatud avausest paistvad kivimürakad osutasid kõva vastupanud ja mul jäi nägemata kas ja kuidas need sealt välja saadi. Tegelikult polegi see enam minu asi. Olen omalt poolt teinud Sepa uuele perenaisele ettepaneku hakata samamoodi blogima nagu ma isegi aga kas ja millal see juhtub on tema otsus. Hoidke aga silm peal hetkel veel ootel oleval Sepa Talu Ajaveebil. Kui sinna tekivad postitused, on järelikult perenaine blogimise poolt otsustanud.
Inimesed võivad mind pidada silmakirjalikuks aga mul on tõepoolest hea meel, et Sepa nii hoolivad omanikud leidis! Tõepoolest, ma ei saa kindlalt väita, et oleksin jätnud selle müümata, kui ostjad oleksid lubanud kogu olemasoleva maha lammutada aga praegu on kõik kõige paremas korras. Minul võimaldab muutunud olukord keskenduda meie Nahkanuiale. Siin on tegemist minu, minu pere ja veel paljude vabatahtlike jaoks. Täna, homme ja aasta pärast. Vaevalt et ma enam ennast mõne teise Eestimaa talu pärast jagama hakkan. Küll tulevad teised ja teevad korda. Või siis ei tee. Ei jõua keegi kogu maailma ära parandada …
Üldiselt olen ühekorraga ärevil ja hajevil. Kalle Krooni abiga tehtud avastused hoiavad meeled pingul ja tekitavad tahtmise saadud uut informatsiooni kellegagi jagada. Või siis veelgi sügavamale kaevuda. Paraku ei huvita Nahkanuia ajalugu ja käekäik just paljusid. Hajevil olen seepärast, et arvuti rike on sassi löönud töörütmi ja tegemata asjad jooksevad suure hooga selga ning panevad muretsema. Võib olla ka seepärast, et Sepa müügiga on läbi saanud üks pingeline periood 2008 aastal.
Järgmine nädal tuleb tõsine töönädal igas mõttes. Nii katsungi veel paari päevaga oma ajalooasjad kokku tõmmata, et siis järgmisel nädalal raha teenimisele pühenduda. Rohkem kui ühele asjale ma millegipärast korraga keskenduda ei suuda.