Nahkanuia ripatsi Valdo Prausti hõbe-eri

Kunstnikud või kunstiinimesed on sageli äraarvamatud. Ütleme siis, et heas mõttes! Kui ma tellisin Mardi käest Valdole tänutäheks ajalooõhtul esinemise eest mõeldud Nahkanuia ripatsi, ei osanud ma aimata, et need kolm koopiat saavad seekord olema puhtast hõbedast. Tõepoolest olin ma mõni aeg tagasi Mardiga rääkinud ripatsi valmistamise võimalustest mingist väärismetallist nagu kuld või hõbe aga et see realiseerub sellisel ootamatul moel polnud küll plaanis.

Tegelikult näeb Mardi tehtud ripatsi hõbedast koopia välja väga hea! Sellel on ka üks vaieldamatu eelis pronksist variandi ees, nimelt kipub pronksist ripats igapäevasel kandmisel kaotama oma säravat väljanägemist ning oksüdeeruma. Eriti minul, kes ma seda kannan nii päeval kui öösel, tööl ja puhkehetkel, ujulas ja ujudes. Hõbeehe peaks kõigele sellele kenasti vastu panema.

Aga ega probleem pole ju ripatsi materjalis vaid hinnas. Hõbedast ripats on ju selle pronksist eellasest märkimisväärselt kallim! Kinkimata see siiski ei jää ning mis veelgi enam, nimetasin selle esimese ajalooõhtu esineja järgi “Valdo Prausti eri”! Kui ma nüüd mõtlema hakkan, võib see nimi olla eksitav. Sest olgu selle hinnaga kuidas on, näen sellise ootamatu lisakulu näol siiski progressi ning kipun arvama, et edaspidi saab ripatsi hõbedast versioonil olema oma kindel koht pronksversiooni kõrval. Hind siis vastavalt 695 krooni ja 495 krooni. Esimesel soovijal avaneb võimalus ripats endale soetada ajalooõhtul, 25. novembril. Välja näeb see selline:

Mardilt sain lisaks ilusale ja igapäevakasutuses palju praktilisemale hõbeehtele ka huvitavat infot. Ta on lahtiste silmadega ringi liikunud ja avastanud, et Nahkanuia ripats ei ole ainulaadne ehe. Mitte et keegi oleks seda väitnud (kuigi südames võisin ju isiklikult loota) aga ta kirjutab:

Sarnaseid ripatseid olen näinud Viimsi Rannarahva muuseumi vitriinis, kus selgituseks oli kirjutatud vaid pronksist ripats, ei midagi muud. http://www.rannarahvamuuseum.ee/ Sealt lingilt küll seda ripatsit ei leia aga leiad terve muuseumi. Tegin sellest ripatsist kunagi pildi ka aga hetkel ei leidnud seda ülesse, muidu 1:1 sarnane.

Teise sarnase isendi leidsin juhuslikult siit http://ornament.dragon.ee/index.php/Esileht. Seal on 5 link Latvias arheologija 1974, ja seal leheküljel 106 (pdf) on kujutatud sarnast isendit.

Võtsingi juba Viimsi Rannarahva muuseumiga ühendust, et saada teada kõik võimalik neil oleva ripatsi päritolu kohta. Kui vastused käes, edastan need ka Nahkanuia ajaveebi vahendusel. Lätikeelse teksti mõistmiseks oleks vaja kedagi, kes keelt tunneb ja ripatsi kohta käiva osa tõlgib. Ilmselt pole seda palju aga töö on see ikkagi. Nii et kui keegi teab kedagi, kes on suuteline ja valmis mõne rea läti keelt tõlkima, jagage palun kontakti minuga!

5 kommentaari

  • Endrik ütleb:

    Mõlemad vajavad hooldust ja päris korralikult. Hõbe oksüdeerub mustaks ja sõltuvalt keskkonnast üsna lühikese ajaga. Kuld on üks vähestest, mis säilitavad oma välise sära igasugustes olukordades aga too materjal on juba teisest hinnaklassist.
    Kui ego lubab, siis tasub proovida nn uushõbedat kuna see suudab keskkonnale pisut paremini vastu pidada aga samas on selle kandmine välistatud neil, kes nikli vastu allergilised on.

  • katrin ütleb:

    läti keelest aitaksid ehk läbi närida :) minu Ervital elavad vanemad

  • marko ütleb:

    Kuidas ma nendega ühendust saan? Vasta mulle mailie: marko@hong.ee.

  • at ütleb:

    Hõbeehted võib lasta ka roodiumiga katta, siis ei oksüdeeru, kui ma nüüd õigesti mäletan.

  • Art ütleb:

    Oksüdeerub ka kuld, kuna ehetes ei kasutata puhast kulda, vaid
    sulamit näiteks vasega.( Kuld prooviga 750 tähendab et materjalis on 750 osa kulda ja 250 osa muud metalli.)
    Oksüdeerub ka hõbe, kuna ka seal kasutatakse muid metalle (hõbe 925, vaske 75) aga ta ei oksüdeeru nagu pronks mis hakkab ikka roheliselt kobrutama kuna pronksi üheks koostisosaks on tina, mis annab sulamile voolavust ja poleerimisel läiget.
    Metallesemete oksüdeerumist soodustavad igasugused tänapäevased ihu küürimise vedelikud ja geelikesed.
    Lihtsaim viis metallesemete puhastamiseks kodustes tingimustes on nühkida neid villase kinda või sokiga, nende puudumisel sobib ka naturaalne pargitud nahk.

Jäta kommentaar