Eile panin Matit magama ja jäin ise koos temaga, seepärast pole ka esmaspäevast postitust. Vaatasin just hiljuti seda kena punaste ruudukeste rida kalendris ja otsustasin endamisi, et detsembris teen vähemalt iga päev ühe postituse. Et tuleb vähemalt üks kuu kus järjepidevus on sada protsenti. Nüüd on see plaan nurjunud.
Viimase aja postitusi mõttes sirvides on valdavalt tegemist ajalooalaste postitustega. Huvitav oleks teada kuidas lugejad sellesse suhtuvad. Kas näiteks Preedi mõisa kirjeldus aastast 1688 ikka pakub huvi? Või siis viimasena avaldatud postitud Salaspilsi lahingust, kus kaotas oma elu Heinrich Wrede, Wrede’de "maaletooja". Maarja avaldas igatahes arvamust, et tema neid ajalootemaatilisi artikleid lugeda ei viitsi. Fair enough, nagu ütleb mu hea taanlasest sõber Lars Haulrich Jorgenssen. Aga siiski, mida teised arvavad? Kas peaks rohkem vaheldust pakkuma?
Läheneb Maarja haiglasseminekuaeg. Nädala pärast teisipäeval oleme juba Paides sünnitusmajas. Päevake ootamist ja siis oleme kauaoodatud pisitütre vanemad. Kas ma olen siin juba kirjutanud, mis tema nimeks saab? Matilde Meelimari Mänd.
Tütre nime lugu on lühidalt öeldes järgmine. Esmaseks eelduseks oli, et nimi või nimed peavad algama M tähega nii nagu teistel pereliikmetel. Seda eesmärki, et nimes oleks rekordarv mme, meil polnud. Meelimari nime leidsime pooljuhuslikult ühest esimese Vabariigi aegsest nimede panemise raamatust (Rainer – palun täpsusta, mis raamat see oli!). See oli seal üks väheseid "normaalseid" tütarlapse nimesid. Matilde lisandus kuidagi iseenesest, ilmselt sarnasusest Mattise nimega. Küllap mängis lõpuks rolli ka see, et Matilde lisamisega, on tütre nimes rekordarv M tähega algavaid nimesid, tervelt neli. Aga muidu meeldis meile see nimi ka seepärast, et Matildest on lihtne tuletada hüüdnimena Matit. Siis oleks pereringis Suur Mati ja Väike Mati. Või Mari. Või Meeli. Heal lapsel mitu nime.
Väljas on läinud külmaks. Eile õhtul näitas termomeeter peaaegu 6 kraadi. Lootsin juba, et öö tuleb selge taeva ja peaaegu täiskuuga aga pettusin. Kui üheksa paiku Koerust tagasi jõudsime (käisime Matiga harjutamas lasteaia jõulutantsu, mis toimub suurte meestega), oli kuu kaetud halli pilvehämuga, mis kaotas täielikult öised pikad varjud. Praegu on hommik ja külma piisavalt. Vaatasin eile, et fekaalipaak on jälle vett täis jooksnud aga pumpa polnud mõtet tööle panna. Voolikusse jäänud vesi on jäätunud ja ma pean selle esmalt ära sulatama.
3 kommentaari
Preedi mõis on hakanud mu peas oma salaelu elama, KKrooni tõlked on väga head, kannavad kaasa, mõisa plaani hakkan kunagi kindlasti visualiseerima, fotodelt on näha põnevat hoonestust, ei kujutagi ette, kuidas see mõisasüda seal vahepeal oli, ei ole füüsiliselt seal käind. 2 küsimust: kas plaani või fotode pealt tuleb välja, kus asus häärberi torn? Arhitektuuriliselt, kas mõne maja näol on ka tegu nn. kavaleride majaga (vodja, käravete, vähem luua analoog), arhitektuuriliselt sobib sveitsi stiil ja puitpits. Rohkem ajaloo teeemasid!
Sama minult: ajaloo-teemad on need, milles ma siin mõnuga aega veedan (kui seda juhtub olema). Ära neid kindlasti täitsa ära jäta!
Tänan!
Revisjoni kirje järgi pidi torn olema sissekäigu eeskoda või selle kohal asuv. 1703.a. plaanil on eeskoda küll põhiplaanil olemas, kuid puudub millegipärast fassaadijoonisel, samuti nagu maja otsas olev ehitis, mis mõisasüdame plaanil, pealtvaates on antud eraldi katusega. Eeskojal seevastu katust näidatud ei ole-võib-olla oli tegu ümberehitusega, ei oska paraku öelda.
Aga arvan, et maja üleslöömiseks, kui aega, raha ja tahtmist on, peaks sellest piisama, liiatigi tuleks see lihtsam ja odavam kui oma hilisemal kujul.
Kaua te ikka seal lageda taeva all kogunete, saate ikka katuse alla:)Unikaalse pealegi.