Rõhu karjamõisa kirjeldus aastast 1688

Varasemalt olen ma siin ajaveebis avaldanud Preedi mõisa kirjelduse aastast 1688, nüüd on siis Rõhu karjamõisa kord. Usun, et see on esimene kord, kus Rõhu karjamõisa on inventeeritud, seda enam, et mõis ise rajati kirjelduse allikaks oleva 1686-89 Järvamaa adramaarevisioni andmetel aastal 1686 ehk siis kaks aastat enne revisioni toimumist.

Rõhu mõisast on säilinud väga vähe. Teada on mõisa asukoht, kus tänaseks on alles paar mõisa kõrvalhoonet: tall ja ait (?). Esimene neist kuulub Poljakova Eve kinnistule ja teises elab Jussi Jaan. Rõhu karjamõis oli puithoone ja põles maha kui ma ei eksi siis eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel. See fakt vajab kontrollimist.

Ühtegi pilti mõisast säilinud ei ole. Avarmaa Tõnise isa olevat omal ajal joonistanud mõisa ruumide paigutuse mälu järgi aga see paberitükike on kaduma läinud. Võtsin vaevaks kontrollida fotode olemasolu ka Rene Viljat’ilt, ühelt Järvamaad puudutava suurima fotokogu omanikult, kuid ka tema oli paraku sunnitud minu järelepärimisele eitavalt vastama. Sellele vaatamata pole ma lootust kaotanud! Ehk siiski on kuskil midagi ja see "midagi" tuleb piisava järjepidevuse juures ilmavalgele.

Üheks õlekõrreks on kaardid, mis küll ei anna mõisa hoonete väljanägemisest täit pilti kuid mingi ettekujutuse siiski loovad. Siin on näiteks fragment Preedi mõisa plaanist 19. sajandi teisel poolel (Plan von dem Gut Wredensitz, mit dem Hoflage Sandhof und Gesinde Lutso]. 19. saj. II pool EAA-3724-4-457). Tegemist on hetkel vanima minul oleva kaardiga, kus Rõhu mõis näidatud on (täissuuruses kaardi vaatamiseks kliki kaardil). Selliseid võib olla veelgi!

Aga siin ta on! Preedi karjamõisa Rõhu kirjeldus 1686-89 Järvamaa adramaarevisionis. Tõlge Kalle Kroon.

Preedi karjamõis Rõhu

Pool miili Preedist asub kaks aastat tagasi Rõhu külla rajatud karjamõis, mis koosneb järgmistest (hoonetest)

Ehitised

1. Kaks õlgkatusega rehiaita tervete kastidega, lihtsate laudadest vahelagede ja puupõrandaga ning raudhingede ja tokklukuga ustega, kogupikkus 9 ja laius 4 ½ sülda.
2. Kaks uut terve õlgkatusega rehte võlvitud ahjude, ees-ja suitsurehtede ning õle-ja aganakojaga, kus ühe pikkus on 20 ja laius 7 sülda, ning teise pikkus 15 ja laius 6 sülda.
3. 5 uut õlgkatusega lauta lihtsate lattidest vahelaega, pikkus 20 ja laius 4 ½ sülda.
4. Veel on samasse rajatud üks tareke, kuid praeguseks ajaks ei ole veel valmis, koosnedes ühest toast kahe kambriga ja ühest eestoast, veel ilma katuse, põranda ja muu juurdekuuluvata, pikkus 9 ja laius 4 sülda.

Ümber meesaia ja lauda on üks lihtne tarandik.

Rõhu mõisa põllud

Praegusele rukkipõllule saab valitseja jutustuse järgi külvata 58 tündrit rukist Tallinna mõõdus, mõlematele ülejäänutele vastavalt järgiuurimisele  2 ½ lasti külvi, nii koosnevad need põllud enamuses kruusasest maast, välja arvatud praegune odrapõld, mis õige hea põllumaa on.

Muus osas ei saa neid põlde kuidagi laiendada, ja ei ole siin ka alemaaks mingit võimalust.

Ülalmainitud kirjatüki järgi on 1687.a. tulud olnud:

Rukist-331 tündrit
Otra 152 tündrit
Kaeru 42 tündrit

1687.a. on külvatud:

Rukist 58 tündrit
Nisu 1/3 tündrit
1688.a. otra 38 2/3 tündrit
Kaeru 24 tündrit

Heinamaad

Selle karjamõisa juurde kuuluvad 10 ja 11 kuhjased heinamaad, mis asuvad jõe ääres, kuid ühes osas veel raadamata. Muus osas pole karjamaaks muud kui soised maad.

Rõhu karjamõisa juures paiknes ka Rõhu küla, kus aastal 1688 elasid järgmised peremehed oma peredega. Nimede järgi on toodud ka adramaade arv.

Mölder Bertell – 1/4
Keittas Mattz – 1/8
Oiko Martt – 1/4
Ustallo Tönno – 1/2
Tampo Matz – 1/8

Tegelikult võiks siin olla ka pisut taustinfot selle kohta, milline oli tollane olukord, mis asi on adramaa jne. Aga neist asjuist räägime edaspidi. Siis ei tule postitused ka liiga pikad.