Möödunud 2010 aasta sai täpi “i”-le postkastist leitud teatega, et olen esitatud kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks. Kui juba tundus, et 2010 aasta sellise kauni kingitusega ei lõpe, saabus minu elektroonilisse postkasti alltoodud kiri, mille ma avaldan väikeste kärbetega, et mitte reeta saatja isikut. Minu jaoks on see kiri väga ilus aastalõpu kingitus ja tunnustus tehtud tööde eest!
Esiteks ei mingit keerutamist-peenutsemist: oled mulle küll võõras inimene, aga lähen omatahtsi üle „sinale” J.
Leidsin Sinu ajaveebi läbi koerufoorum.neti, kus Sinu postitusi lugedes märget oma lehe olemasolule märkasin. Ja seal märkasin vanadpildid.netti. Tunnistan, et pärast seda esmakordset klõpsu, olen saanud igapäevaseks postituste lugejaks. Loen neid, sest maailmavaade, millest ajaveebi kirjutised kubisevad, on nii kuradi sobilik mulle, nii üdini ausad ja keerutamata. See siis ilmavaateline tahk. [—] Fakt, et minu aja lugu („juurikad” nagu ma ise tavatsen mõelda) on nii lähedal Nahkanuiale, teeb Sinu ajaloouurimustest minu infonälga kustutava „musta töö” ära. Usu, oskan seda hinnata. Nagu ka keskkonda, kus seda esitad. Olen nii öelda pika vinnaga, ehk mul peab asjaks olema lisaks vajadusele ka tuju ja tujude korral on internet parim infoallikas.
Mis puudutab toetussummat, siis olen nõus toetama ka edaspidi. Küll aga jäävad toetused sihtotstarbeliseks, sest ise ma enam Koerus ei ela ja kõigest, osa võtta ei saa. Sihtotstarve antud teema kontekstis seisneb selles, et püsitoetusena loodud netilehekülgede pidamiseks-arendamiseks ning ajalooteema uurimiseks saadan igakuiselt MTÜ Nahkanuia panka 100 krooni, saagu jaanuar täna veel läkitatud.
Jõudu ning edu uuel aastal!
Ka mina oskan seda kirja hinnata! Paremat aastalõpu kingitust annab tahta!